Prindi

Töötuskindlustushüvitis

Õigus hüvitisele
Hüvitise taotlemine ja määramine
Hüvitise maksmise periood
Hüvitise suurus ja arvutamine
Hüvitise maksmine
Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega
Hüvitise korduv taotlemine
 
 
Õigus hüvitisele
Õigus töötuskindlustushüvitisele on teil, kui:

• te olete töötukassas töötuna arvele võetud;
• teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peate hüvitise saamiseks olema töötanud ja tasunud töötus- kindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
• te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:
  • enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui lahkusite seetõttu, et tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis- või töökorraldust. Samuti on teil õigus saada hüvitist, kui töövaidluskomisjon tunnistas teie töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja märkis töösuhte lõpetamise põhjuseks omal soovil lahkumise;
  • kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
  • töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või
  • korruptiivse teo tõttu.

Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, pikaajalise töövõimetuse korral) on teil õigus töötuskindlustushüvitisele.

Kui olite töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning seetõttu ei ole teil selle 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.

Näiteks kui tulite töötuna arvele 2010. aasta jaanuari alguses, peab teil üldjuhul olema ajavahemikus 2007. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta detsembrini vähemalt 12 töötuskindlustusstaaži kuud. Kui aga olite näiteks 2008. aasta veebruarist kuni 2009. aasta novembri lõpuni 22 kuud rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel, pikeneb töötuskindlustusstaaži leidmise periood 22 kuu võrra ehk siis vähemalt 12 töötuskindlustusstaaži kuud peavad jääma ajavahemikku 2005. aasta märtsist kuni 2009. aasta detsembrini.
 

Hüvitise taotlemine ja määramine
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks pöörduge töötukassa maakondlikku osakonda kus saate täita töötuna arvelevõtmise avalduse ja töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse.

Lisaks avalduste täitmisele peate esitama järgmised dokumendid:

• isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);
• töö- või teenistussuhte lõppemise põhjust ja aega näitav dokument (tööraamat, tööleping vms);
• tööandja tõend, kus on kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kui teil ei ole võimalik tööandjalt tõendit saada, võite esitada muu dokumendi, mis tõendab teie viimase kolme töökuu tasusid ja töötuskindlustusmakseid.

Kindlustatule, kes on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolnud mittetöötav abikaasa, annab tasude kohta tõendi välis- või lähetajaministeerium, kes peab samuti andma tõendi abikaasatasu maksmise lõpetamise aja kohta.
 

Kui olete hüvitise taotlemise avalduse koos nõutavate dokumentidega esitanud, otsustab töötukassa, kas teil on õigus hüvitisele hiljemalt 14. päeval pärast avalduse esitamist.  Viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates saadetakse otsus Teile elektrooniliselt või saate selle kätte töötukassa osakonnast. 

Hüvitise maksmise periood

• kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 56 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks;
• kui teil on kindlustusstaaži 56-110 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks;
• kui teil on kindlustusstaaži 111 kuud või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks.

Kui te jõuate hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.

Hüvitise suurus ja arvutamine
Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.

• Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
  Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. 
  Ühe kalendripäeva keskmise töötasu  arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud jne).

Näide.  Kui teie tööleping lõpetati detsembris, siis ei võeta arvesse teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Sel juhul arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse enne jaanuari makstud tasud.

• Ühe kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse. Esimesel 100 hüvitise saamise päeval saate iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli 250 krooni. Esimesel 100 päeval saate iga päeva eest 125 krooni hüvitist ning alates 101. päevast 100 krooni. 

Töötukassa hakkab teile hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist. Töötuskindlustushüvitist makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest teie pangakontole.

Näide. Oletame, et esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Sel juhul hakkab töötukassa arvestama teile hüvitist alates 8. novembrist ja maksab hüvitise teile esimest korda välja 10. detsembriks. Kuna hüvitist arvestatakse eelmise kuu eest, siis detsembris saate sellisel juhul hüvitist 8.-30. novembri eest (24 päeva eest). Juhul, kui te detsembri kuu jooksul veel tööd ei leia, siis 10. jaanuariks maksab töötukassa teile hüvitist kogu detsembri kuu ehk 31 päeva eest.

Juhul, kui teid koondati (töölepingu seadus § 89) või ütlesite töölepingu üles, kuna tööandja ei saanud temast mittetulenevatest asjaoludest sõltuvalt anda teile kokkulepitud tööd ning vähendas teie töötasu (töölepingu seadus § 37 lg 5 ), rakendub nn ooteaeg.

Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.
Sel juhul hakatakse teile hüvitist maksma:
1) 30 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist kui teie tööstaaž oli 5 - 10 aastat
2) 60 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist kui teie tööstaaž oli üle kümne aasta.

Näide. Oletame, et teie töösuhe lõppes 15.10.2009 seoses koondamisega ning teie tööstaaži pikkuseks viimase tööandja juures oli 15 aastat ja 2 kuud. Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Kuna teil on tööstaaži üle kümne aasta, rakendub 60 päevane ooteaeg, mida hakatakse arvestama töösuhte lõppemise päevast. Seega hüvitise maksmise perioodi alguskuupäev on 15.12.2009. Töötukassa arvestab teile hüvitist alates 15. detsembrist ja maksab esimese hüvitise 15.-31. detsembri (17 päeva eest) teile välja 10.jaanuariks.
 

Kui hüvitise taotleja on töötuskindlustushüvitise taotlemisel soovinud maksuvaba tulu arvessevõtmist, siis peab töötukassa maksuvaba tulu (2010. aastal 2250 krooni kuus) ületavalt hüvitise summalt enne hüvitise väljamaksmist kinni tulumaksu.
 

Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva brutohüvitis on 125 krooni ja teile makstakse hüvitist terve aprillikuu ehk 30 päeva eest. Sel juhul on teile makstav brutohüvitis 3750 krooni. Enne hüvitise ülekandmist teie pangakontole peab töötukassa maksuvaba tulu (2250 krooni) ületavalt osalt kinni tulumaksu: (3750-2250)x0,21=315 krooni. 10. maiks saaksite sellisel juhul kätte: 3750-315=3435 krooni.
 

Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega
Töötuskindlustushüvitise saamise ajal peate aktiivselt uut tööd otsima. Töötukassal on õigus lõpetada teile hüvitise maksmine enne määratud tähtaega: 

• kui töötukassa lõpetab teie töötuna arveloleku tööleasumise, füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise, töötu soovi, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegne vanaduspensioni määramise vms tõttu;
• kui te ei lähe vähemalt kord 30 päeva jooksul või teile määratud ajal töötukassa maakondlikku osakonda vastuvõtule ja teil puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus;
• kui te ilma mõjuva põhjuseta keeldute individuaalse tööotsimiskava täitmisest või teile pakutud sobivast tööst;
• kui te esitate sellekohase kirjaliku avalduse.
   

Hüvitise korduv taotlemine
Kui  teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne perioodi lõppu (nt lähete tööle) ja te jääte uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast esmast hüvitise määramist, on teil võimalik uuesti töötuskindlustushüvitist taotleda.
Selleks peaksite olema kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ning teie viimane töö- või teenistussuhe peaks olema lõppenud teist mittesõltuvatel asjaoludel.
Hüvitise korduval taotlemisel ei pea teil olema uuesti kogutud 12-kuulist töötuskindlustusstaaži ning hüvitist makstakse nende päevade eest, mis jäid eelmisel korral kasutamata.