Prindi

Õigus töötutoetusele

Õigus töötutoetusele
Töötutoetuse taotlemine
Töötutoetuse määramine
Töötutoetuse maksmise tingimused
Töötutoetuse maksmise peatamine
Töötutoetuse maksmise ennetähtaegne lõpetamine
Töötutoetuse maksmine vanaduspensionieani
 

Õigus töötutoetusele
Töötutoetusele on õigus töötutel, kelle kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast ning kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud tööga, tööga võrdsustatud tegevusega või mõne muu tegevusega, mille puhul ei saa eeldada, et töötu töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul töötas. Kõigist töötutoetuse saamist mõjutavatest asjaoludest peab töötu teavitama oma konsultanti. Töötutoetuse päevamäär 2013. aastal on 3,28 eurot.

Töötu sissetulek

Töötutoetuse 31-kordne päevamäär 2013. aastal on 101,68 eurot. Töötutoetusega samaaegselt võib töötu saada:
1) Eesti Töötukassa  makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
2) tasu avalikul töö tegemise eest, kui töötu on suunanud avalikule tööle Eesti Töötukassa;
3) kohaliku omavalitsuse makstavat toimetulekutoetust;
4) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud seitsme- ja enamalapselise pere vanematoetus;
5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
6) elatist, mida makstakse töötu lapsele;
7) elatisabi seaduse alusel makstavat elatisabi;
8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstavaid toetusi.

Kui töötul on muid sissetulekuid (nt töövõimetuspension, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm), mis summeeritult on suuremad töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast, siis ei ole töötul õigust töötutoetusele. Kui töötul tekkib töötutoetuse saamise ajal töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast suurem sissetulek, on töötu kohustatud sellest viivitamatult teavitama oma konsultanti.

Töö ja tööga võrdsustatud tegevus

Töö ja tööga võrdsustatud tegevusena arvestatakse töötutoetuse määramisel hõivatust, mis eelneb töötuna arvelevõtmisele. Neid tegevuste perioode, mis kattuvad töötuna arveloleku ajaga, töötutoetuse määramisel arvesse ei võeta. Töö ja tööga võrdsustatud tegevusena töötutoetuse määramisel arvestatakse:
1) töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis, Eestist lähetatud töötajana välisriigis, teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Ukrainas;
1¹) ametis olemist kõrgema riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna;
1²) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamist;
2) töötamist töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel Eestis;
3) tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana või osalemist abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa oli kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana maksukohustuslaste registrisse Eestis, teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Ukrainas;
4) õppimist statsionaarses õppevormis üldhariduskoolis või täiskoormusega õppes kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kui töötu on oma õpingud lõpetanud;
*Õppimise aja hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibimise aega.
5) aja-, asendus- või reservteenistuses viibimist;
6) aega, mil Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud abikaasatasu või aega, mil pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 lõike 1 alusel.

Kui töötu ei ole eelpool nimetatud tegevustega olnud vähemalt 180 päeva arvelevõtmisele eelneval 12 kuul hõivatud, siis töötamist ja tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta töötutelt, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneval 12 kuul vähemalt 180 päeva:
1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni;
2) olnud haiglaravil;
3) hooldanud sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel haiget, püsivalt töövõimetut isikut või vanurit;
4) hooldanud puudega isikut ja valla- või linnavalitsus on maksnud talle hooldamise eest toetust;
5) olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu;
6) olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas.

Lapse kasvatamise, hooldamise, töövõimetuse, haiglaravil ja kinnipidamisasutuses viibimise alusel on töötul õigus saada töötutoetust 1 kord viie aasta jooksul. Kui töötu ei ole ühe tegevusega olnud hõivatud vähemalt 180 päeva arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul, siis liidetakse erinevate hõivatuste ajavahemikud, mis omavahel ei kattu.

Näide: Töötu (arvele võetud 02.01.2013) töötas ajavahemikul 01.06.2012-30.10.2012, mida on vähem nõutavast 180 päevasest hõivatusest töötutoetuse määramisel. Lisaks õppis töötu enne arvelevõtmist täiskoormusega õppes ajavahemikul 26.08.2009-22.06.2012. Töötutoetuse määramisel arvestatakse tema hõivatust ajavahemikul 02.01.2012-01.01.2013. Töötamise hõivele liidetakse õpingute periood 02.01.2012-31.05.2012, mis ei kattu töötamise ajaga.

Töötutoetuse taotlemiseks lapse kasvatamise alusel peavad vanemad kokku leppima, kumb vanematest taotleb töötutoetust lapse kasvatamise alusel. Töötutoetust taotlev vanem esitab Eesti Töötukassale teise vanema kirjaliku nõusoleku töötutoetuse taotlemiseks.
 

Töötutoetuse taotlemine

Töötutoetuse taotlemiseks peab töötu esitama Eesti Töötukassale avalduse. Soovist taotleda töötutoetust peab töötu informeerima oma konsultanti. Töötutoetuse avalduse esitamise hetkel tuleb töötul esitada isikut tõendav dokument ja dokumendid, mis tõendavad tema hõivatust töötuna arvelevõtmisele eelneval 12 kuul.

Kui töötu on enne töötuna arvelevõtmist töötanud, tuleb töötutoetuse avaldusele lisada töösuhete algust ja lõppu ning viimase töösuhte lõpetamise põhjust tõendavad dokumendid. Kui töötu on töötanud teises Euroopa Liidu liikmesriigis, tuleb esitada asjakohase liikmesriigi pädeva asutuse tõend töötamise perioodi ja viimase töösuhte lõpetamise põhjuse kohta.

Kui töötu on enne töötuna arvelevõtmist tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana või õppinud Eestis ja soovib sellel alusel taotleda töötutoetust, siis töötutoetuse avaldusele neid hõivatusi tõendavaid dokumente lisada ei ole vaja, sest Eesti Töötukassa võtab sellisel juhul aluseks Äriregistri ja Eesti Hariduse infosüsteemi andmed.

Kõikidel muudel juhtudel on vajalik, et töötu esitaks dokumendid, mis tõendavad tema varasema hõivatuse perioodi algust ja lõppu. Kui töötul ei ole töötutoetuse avalduse esitamise hetkel lisada avaldusele hõivatust tõendavaid dokumente, siis antakse talle tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
 

Töötutoetuse määramine

Otsus töötutoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase töötutoetuse avalduse esitamisest.

Töötutoetus määratakse 8. päevast töötutoetuse avalduse esitamisest arvates, kuid mitte varem kui 8. päevast töötuna arvelevõtmise päevast arvates. Kui töötu on enne töötuna arvelevõtmist õppinud ja taotlenud töötutoetust õpingute alusel, määratakse talle töötutoetus 61. päevast töötutoetuse avalduse esitamisest arvates.

Töötutoetus määratakse kuni 270 päevaks. Kui töötu viimane töösuhe on lõppenud töölepingu seaduse § 88 lg 1 punktides 3-8 nimetatud alusel või ta on teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo tõttu, määratakse töötutoetus kuni 210 päevaks. Kui töötu saab töötuskindlustushüvitist, ei ole tal samal ajal õigust saada töötutoetust. Töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist makstakse töötule kokku kuni 270 päeva.

Juhul, kui töötutoetuse maksmine on lõpetatud ennetähtaegselt, kuid inimene on 12 kuu jooksul eelmisest töötuna arvelevõtmise päevast arvates uuesti töötuks jäänud ning ta vastab töötutoetuse saamise tingimustele, siis määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast (kuid mitte varem kui töötuna arvelevõtmise päevast arvates).
 

Töötutoetuse maksmise tingimused

Töötutoetust makstakse töötule juhul, kui töötu tuleb talle määratud ajal isiklikult vastuvõtule ning täidab tööotsimiskavas kokku lepitud tingimusi ja tegevusi. Töötutoetust arvestatakse tagasiulatuvalt töötu vastuvõtul käimise vaheliste päevade eest.

Kui töötu tööotsimiskavas on kokku lepitud, et ta võib pöörduda telefoni teel, siis võrdsustatakse telefoni teel pöördumine vastuvõtule tulemisega. Töötutoetust makstakse vähemalt kord 30 päeva jooksul.
 

Töötutoetuse maksmise peatamine

Kui töötu rikub mõjuva põhjuseta tööotsimiskavas kokku lepitud tingimusi või keeldub sobivast tööst, peatatakse töötutoetuse maksmine 10 päevaks. Sellisel juhul vähendatakse töötutoetuse maksmise perioodi 10 päeva võrra.

Kui töötu ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal vastuvõtule, siis töötutoetuse maksmine peatatakse viimase pöördumise päevale järgnevast päevast kuni vastuvõtule tulemise päevani. Peatamise korral vähendatakse töötutoetuse maksmise periood vastavate päevade arvu võrra.

Kui töötul tekib ühekordne töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast suurem sissetulek, peab ta  sellest  oma konsultanti teavitama. Sissetuleku tekkimise korral peatatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks, kuid pikendatakse 30 päeva võrra töötutoetuse maksmise perioodi.
 

Töötutoetuse maksmise ennetähtaegne lõpetamine

Töötutoetuse maksmine töötule lõpetatakse ennetähtaegselt, kui inimese töötuna arvelolek lõpetatakse. Töötutoetust makstakse kuni viimase pöördumiseni, kuid mitte kauem, kui töötuna arveloleku viimase päevani.

Kui töötu rikub teistkordselt mõjuva põhjuseta tööotsimiskavas kokku lepitud tingimusi, keeldub mõjuva põhjuseta sobivast tööst või ei tule teistkordselt määratud ajal vastuvõtule, lõpetatakse talle töötutoetuse maksmine ennetähtaegselt.

Kui töötul tekib töötutoetuse saamise ajal töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast suurem püsiv sissetulek, lõpetatakse töötutoetuse maksmine sissetuleku tekkimisele eelneva päeva seisuga.
 

Töötutoetuse maksmine vanaduspensionieani

Kui töötule on juba töötuna arveloleku ajal makstud 270 päeva töötutoetust, kuid tal on jäänud vanaduspensionieani vähem kui 180 päeva, makstakse talle töötutoetust kuni vanaduspensionikka jõudmiseni. Töötutoetuse saamiseks vanaduspensionieani peab töötu esitama avalduse oma konsultandile.