Palgatoetus

 

Töötuna arvelolev äriühingu juhatuse või nõukogu liige ei saa iseennast sama tööandja juurde palgatoetuse abil tööle rakendada. Seejuures ei oma tähendust, kas palgatoetuse halduslepingu sõlmib töötukassaga mõni teine sama tööandja esindusõigust omav isik.

Palgatoetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel. Tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks.

Toetuse suurus on 50% töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär, mis on 2013. aastal 320 eurot kuus. Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul maksame palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

Juhul, kui Teil on sobiv palgatoetuse tingimustele vastav kandidaat (vt palgatoetuse tingimusi peatükist „Mis on palgatoetus“) juba valitud, saate palgatoetuse taotlemiseks vajalikud andmed edastada otse meie kodulehe kaudu.
 

Vaatame Teie taotluse läbi esimesel võimalusel ning vormistame lepingu, kui töötu ja sõlmitav töösuhe vastab palgatoetuse tingimustele.

Juhul, kui Te ei ole leidnud sobivat kandidaati, keda palgatoetusega tööle võtta, aitab meie tööandjate konsultant Teid sobivate kandidaatide leidmisel: selleks esitage palun vaba töökoha andmed meie iseteenindusportaalis. Täiendavalt märkige seejuures, et eelistate kandidaate, kes vastavad palgatoetuse saamise tingimustele.

 

Kui on leitud sobiv töötu, keda palgatoetusega tööle võtta, kontrollib töötukassa täiendavalt, millistele tingimustele antud töötu vastab. Juhul kui töötu on olnud kuus kuud järjest töötuna arvel või kuulub riskirühma puudega töötu või on palgatoetusega tööle asumise kuupäeva seisuga 51-aastane või vanem või on noorem kui 50 eluaastat ja omab põhiharidust või madalamat haridustaset (st ei ole omandanud keskharidust) ning ei oma kutseharidust, on see töötu Euroopa Komisjoni grupierandi määruse mõistes ebasoodsas olukorras olev isik. Sellisel juhul palub meie konsultant Teiega palgatoetuse lepingut sõlmides täpsustada töökoha vabanemise põhjuseid või seda kas Teie keskmine töötajate arv ettevõttes suureneb tänu sõlmitavale palgatoetuse lepingule viimase 12 kuu keskmisega võrreldes. (Nimetatud nõue tuleneb Euroopa Komisjoni grupierandi määrusest: (EÜ) nr 800 / 2008 artikkel 40 lõige 4.) 

 

Juhul, kui töötu, kelle plaanite palgatoetusega tööle võtta, ei vasta eelmises lõigus kirjeldatud täiendavatele tingimustele, s.t ei ole grupierandi määruse mõistes ebasoodsas olukorras olev isik, kuid vastab palgatoetuse üldistele tingimustele (vt palgatoetuse tingimusi peatükist „ Mis on palgatoetus“), palub meie konsultant Teil töötukassale esitada vähese tähtsusega abi teatise vormi. See on vajalik sellepärast, et Euroopa Komisjon on seadnud vastavalt ettevõtte tegevusvaldkonnale piirmäärad, kui palju tohib riik ühele ettevõtjale vähese tähtsusega abi jooksval ja kahel eelneval majandusaastal anda. Teatise vormi leiate siit.

 

 

Palgatoetuse andmiseks sõlmime Teiega palgatoetuse halduslepingu. Seejärel saate vormistada töölepingu töötu töölevõtmiseks.

 

 

NB! Palgatoetuse saamiseks ei tohi inimene tööle asuda enne, kui on töötukassaga leping sõlmitud.

Pärast lepingu sõlmimist juhendab töötukassa tööandjate konsultant, kuidas saate meie kodulehelt kätte palgatõendi vormi, millel peate iga kuu 10. kuupäevaks esitama andmed töötajale eelmise kuu eest arvestatud brutotöötasu kohta. Brutotöötasu hulka kuuluvad kõik töötamise eest makstud tasud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tulemustasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, haigushüvitis, lähetuse päevarahad ning tööandja makstavad toetused (jõulupreemia, sünni- või juubelitoetus jmt) – nendelt summadelt Teile palgatoetust ei maksta.

Kui töötajale on esimene töötasu välja makstud, saatke täidetud palgatõend digitaalselt allkirjastatuna e-postiga või paberil allkirjastatuna tavapostiga lepingus märgitud töötukassa kontaktisikule. Palgatõendit võib allkirjastada lisaks halduslepingus toodud tööandja esindajale või juhatuse liikmele/asutuse juhile ka lepingus märgitud tööandja kontaktisik. Meie kontrollime palgatõendi andmeid, arvutame toetuse summa ja maksame selle välja. Vajadusel on meil õigus küsida täpsustavaid küsimusi.

Kui töötajale võimaldatakse puhkust või ta haigestub palgatoetuse perioodi ajal või keeldub tööst TLS § 19 alusel, siis tuleb see kindlasti märkida palgatõendile tööst keeldumise ajana. Sellisel juhul pikeneb töötukassaga sõlmitud palgatoetuse leping puhkuse- või haiguspäevade võrra, aga mitte rohkem kui üks aasta töötukassa ja Teie vahelise palgatoetuse lepingu sõlmimisest arvates.

Palgatoetus tuleb täies ulatuses tagastada juhul, kui tööandja algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne aasta möödumist või kui tööandja algatusel lõpetatakse alla aasta pikkune tööleping enne tähtaja saabumist. Erandiks on ainult need juhtumid, kus tööandja algatusel töölepingu lõpetamise põhjus on töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1-8 nimetatud põhjus (töökohustustega toimetulematus tööoskuste puudumise, kohanematuse või tervise tõttu, töötajapoolne korralduste või töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl viibimine, usalduse kaotus või usaldamatuse tekitamine tööandja vastu, varalise kahju tekitamine või selle riski tekitamine, saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine).

Palgatoetust ei pea tagasi maksma, kui töösuhe lõpeb töötaja algatusel.

Eesti Töötukassa kontrollib Maksu- ja Tolliameti poolt töötuskindlustuse andmekogusse esitatud andmete ja palgatõenditel välja toodud töötasu vastavust. Juhul, kui Maksu- ja Tolliameti poolt töötuskindlustuse andmekogusse esitatud andmetest selgub, et olete palgatõenditel näidanud suuremat töötasu kui olete Maksu- ja Tolliametile deklareerinud, esitame selgitustaotluse. Kui erinevused on põhjendamatud, oleme sunnitud enammakstud palgatoetuse tagasi nõudma.