Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal

Prindi

Lisatud 17.08.2020 | Uuendatud 28.10.2020

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal ehk tööamps on töötuna arveloleku ajaga kattuv töötamine.

Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Enne seda on tulnud tööd ostival inimesel lõpetada töötuna arvelolek selleks ajaks, kui teda on kutsutud ühekordselt tasulist loengut andma, või soovis inimene avaldada artikli, saades selle eest tasu, asendada paar päeva ootamatult töölt eemal olevat endist kolleegi jms. Paljude inimeste jaoks on tundnud selleks enda töötuna arveloleku lõpetamine ja siis uuesti arvele võtmine pärast väikest tööotsa, liiga tülikas ja keeruline, paljud on kartnud, et midagi juhtub ravkindlustuse või hüvitisega ja on selles hirmus tööotsast pigem loobunud. 1. septembrist jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus teeb selliste väikeste tööotste tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks, seda eeldusel, et inimene töötukassaga oma töö kestuse ja mahu eelnevalt läbi räägib. Ajutise töötamise võimaldamisega ei ole muudetud töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuna saab ennast registreerida  inimene, kes ei tööta. 

Nii nagu tööle asumise puhul, peab klient töötukassale kohe teada andma, kui selgub, et tal avaneb võimalus tööd teha. Selleks ei pea ootama kohtumist oma nõustajaga, teavitada saab ka e-kirja või telefoni teel. Töötukassale peab teatama tööampsu eeldatava kestuse ja tasu. Kui tööampsu aeg ja pikkus ning eeldatav tasu vastavad tööampsu tingimustele, saab inimene tööle asuda  ning tema töötuna arvelolekut ei lõpetata. Kui töötamise päevi on rohkem või tasu suurem kui lubatud, tuleb töötamise ajaks töötuna arvelolek lõpetada ja töö lõppedes end uuesti töötuna registreerida.

Seda, kas töötamise aeg ja tasu suurus vastas tööampsu tingimustele, kontrollib töötukassa töötamise registri ja Maksu- ja Tolliameti maksulaekumiste andmete alusel ning kui siis tagantjärele selgub, et töötamine kestis lubatust rohkem või oli tasu lubatust suurem, lõpetab töötukassa kliendi töötuna arvel oleku tagasiulatuvalt tööle asumisest alates. Selleks, et seda ei juhtuks ja kliendil ei tekiks võimalikke probleeme muude teenuste ja toetuste tagasimaksmisega, ongi väga oluline töötukassast oma tööampsudest aegsasti teavitada ja veenduda selles, kas töötuna arveloleku jätkamine selle töötamise ajal on võimalik või mitte.

Ajutise töötamise tingimused (sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses § 42):

  • alates 01.09.2020;
  • leping kestvusega kuni 8 päeva;
  • lubatud töötamise päevade arv kuus on 8 (ühe kuu kohta võib sõlmida näiteks ühe 8-päevase lepingu või ka kaheksa ühepäevast lepingut, seadus seda ei piira. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd);
  • töötamise liik (tööleping, võlaõiguslik leping, avalik teenistus);
  • töötamine kattub arvelolekuga;
  • brutotasu ühekordne või kokku mitte rohkem, kui 233,60 ehk 40% käesoleva aasta töötasu alammäärast.
  • tööampse võib töötuna arveloleku ajal teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul (igast tööampsust vaadatakse tagasi 24 kuud, kuid mitte kaugemale kui 1.09.2020; loetakse kokku kõik kuud, kus on arvelolek + ajutine töötamine).

Kui tavaliselt tööle asumisel töötuna arvelolek lõpetatakse, siis ajutise töötamise puhul arvelolek ei lõpe ja klient võib samaaegselt saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, saada vajadusel teenuseid/jätkata teenustel osalemist. Ajutise töötamise tasu ei arvata töötutoetuse maksmisel sissetuleku hulka. Samuti ei teki ajutise töötamise eest töötuskindlustusstaaži.

Ajutiseks töötamiseks loetakse töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötamist või avalikku teenistust. Kui inimene avab lühiajaliselt ettevõtluskonto või saab juhatuse liikme tasu, siis tegemist ei ole ajutise töötamisega ning inimese töötuna arvelolek lõpeb. Ka töötuna registreeritud FIE, kelle ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus lõppenud, arvelolek lõpetatakse, kui ta soovib lühiajaliselt (nt kaheksa päeva) jätkata ettevõtlusega.

Töötutoetuse määramisel ei võeta ajutise töötamise perioodi hõivena arvesse. Ajutise töötamise eest ei arvestata töötuskindlustusstaaži ning selle alusel ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel ei võeta ajutise töötamise eest saadud tasu arvesse.

Kui inimene töötab samas kuus enne arvelevõtmist, siis tegemist ei ole ajutise töötamisega, sest ei kattu arvelolekuga.

Töötuna arvelolek tuleb lõpetada:

  • kui inimene asub tähtajatule tööle või tööle, mille kestus on rohkem kui 8 päeva, tööle asumise kuupäevaga;
  • kui inimene on ületanud lubatud töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise päevade arvu kuus;
  • kui ajutise töötamise eest makstav tasu on suurem, kui 233,60 eurot kuus (nii ühekordne, kui ka kokku liidetuna);
  • kui inimene on ületanud lubatud töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise kuude arvu.

Klient saab teavitada ajutisest töötamisest:

  • e-töötukassa kaudu;
  • telefoni, e-posti teel või kohapeal.

Tööampsude KKK

Kas töötuna registreeritud juhatuse liige saab oma ettevõttes läbi viia jooga treeninguid tööampsuna (kuni 8 päeva kuus)?

Jah, töötamine peab olema registreeritud töötamise registris ja kui vastab tööampsu (ajutise töötamise) tingimustele, siis võib läbi viia.

 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärispetsialistile  

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info [ä] tootukassa [dot] ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)