Ettevõtluse alustamise toetus

• Ettevõtluse alustamise toetamise infoleht: tutvu infolehega. 

Ettevõtluse alustamise toetus on rahaline abi (praegu kuni 4474 eurot), mille eesmärk  on motiveerida ja toetada ettevõtlusega alustamist. 

Ettevõtluse alustamise toetus

Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Eesti Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu või tööotsijana registreeritud mittetöötav vanaduspensioniealine inimene, kes:

• on vähemalt 18-aastane ja
• on läbinud ettevõtluskoolituse või
• kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus.

Eesti Töötukassa loeb ettevõtluskogemuseks füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu juhatuse liikmena tegutsemist vähemalt ühe aasta. Väiksema ettevõtluskogemuse puhul ei saa olla kindel, et taotlejal on piisav ülevaade ettevõtlusest ja ta on võimeline looma jätkusuutliku ettevõtte.

Mittetulundusühingu juhatuse liikme kogemus

Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 1 lõikele 1 on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Kuna toetust antakse ainult äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse alustamiseks, mille eesmärgiks või põhitegevuseks on tulu saamine, siis ei saa olla kindel, et taotlejal on piisav ülevaade ettevõtlusest ja ta on võimeline looma jätkusuutliku ettevõtte omades mittetulundusühingu juhatuse liikme kogemust. Tulenevalt eelnevast ei kvalifitseeru toetuse taotleja ettevõtluskogemuse alusel ettevõtluse alustamise toetust taotlema. Sellisel juhul on vajalik, et taotleja omab majandusalast kutse- või kõrgharidust või on läbinud ettevõtluskoolituse.

Toetuse taotlemine ettevõtluskoolituse alusel

Kui soovite taotleda ettevõtluse alustamise toetust ettevõtluskoolituse läbimise alusel, peab ettevõtluskoolituse kogumaht olema vähemalt 56 tundi ja selle käigus omandatud teadmised järgmistel teemadel:

• ettevõtluse olemus, ettevõtja isiksuse omadused, äriseadustiku nõuded, ettevõtlusvormid, nende erinevused;
• äriidee analüüs, äriplaan ja selle koostamise põhimõtted ning äriplaani individuaalne koostamine;
• toode ja turundus (turg, sihtrühmad, nende prognoos, reklaam, müügi- ja jaotuskanalid);
• finantsplaneerimine (tulud-kulud, prognoosid, kassavooplaan, kasumiaruanne jmt);
• raamatupidamise põhialused;
• maksunduse alused, maksustamine;
• tööõigus (erinevad lepingute tüübid, nende sõlmimine, poolte õigused ja kohustused);
• töötervishoiu ja tööohutuse alane korraldus ettevõttes;
• ettevõtjale olulised infokanalid, tugistruktuurid, toetuse taotlemise võimalused.

Ettevõtluskoolitusena võtame arvesse ka ülikoolis läbitud aineid, juhul, kui nende sisu ja maht vastab nõuetele. Et olla kindel, kas läbitud ainete maht on piisav, konsulteeri oma konsultandiga. Samuti on ettevõtluskoolitust võimalik läbida töötukassa kaudu.

Ettevõtluse alustamise toetust ei anta:

• olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks;
• olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks;
• isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;
• isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees;
• isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga;
• isikule, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks;
• isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust;
• isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana; 
• isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust käesoleva seaduse alusel;
• tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga.
• osakapitali sissemakseks, üürilepingu tagatisraha maksmiseks, koolituskulude katteks, krediidilepingu sissemakseks ja/või selle osamaksete tegemiseks;
• tehinguteks toetuse saajaga;
• tehinguteks, mille üheks pooleks on toetuse saaja ja teiseks pooleks toetuse saaja sugulased (Perekonnaseaduse §-s 80 toodu kohaselt) või toetuse saaja abikaasa;
• tehinguteks äriühinguga, milles toetuse saaja on osanik või aktsionär või juhatuse liige;
• rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordi ettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks;
• tegevuseks, mis on seotud üksnes ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
• maa ja kinnisvara ostuks.
• Kui toetuse saaja on vanaduspensioniealine, ei ole lisaks abikõlbulik mootorsõiduki soetamiseks tehtud kulu.

Toetuse eest tehtavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, detailselt kirjeldatud ja otseselt vajalikud äriplaani elluviimiseks.

Toetust taotlev töötu esitab Eesti Töötukassale:

• avalduse,
• äriplaani,
• CV
• koopiad dokumentidest, mis tõendavad tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 lg 1 punktis 2 nimetatud nõude täitmist.

Soovitame esitada dokumendid digitaalselt või iseteeninduse kaudu! Avaldus, äriplaan ja lisadokumendid peavad olema eestikeelsed. 

Avaldus

Avaldusel kinnitab toetuse taotleja oma allkirjaga, et ei esine asjaolusid, mis ei võimalda talle toetuse andmist ning märgib lisaks oma kontaktandmetele ja hariduse või ettevõtluskogemuse omamise andmetele ka taotletava toetuse summa. Maksimaalne toetuse määr on 4474 eurot.

Avalduse vormi leiate paremalt "Vormid ja dokumendid" alt. Avalduse, äriplaani ja lisadokumendid saate esitada ka iseteeninduse kaudu, klikates järgneval lingil: ettevõtlustoetuse avalduse esitamine. 

Äriplaan

Paremalt, "Vormid ja dokumendid" alt leiate äriplaani koostamise abimaterjali, mille eesmärk on anda juhiseid äriplaani kirjutamiseks ja selgitada äriplaani koostamise peamisi põhimõtteid.

Samast leiate ka äriplaani vorm, mis ei ole äriplaani koostamisel kohustuslik, vaid soovituslik.

Koopiad dokumentidest

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 lg 2 punkti 2 kohaselt on ettevõtluskogemuse tõendamine taotleja kohustus. Juhul, kui äriregistri andmed ei kajasta taotleja ettevõtlustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, tuleb võtta vastav tõend Maksuametist ja esitada see töötukassale ettevõtluskogemust tõendava dokumendina.

Avalduse menetlemise kord ja tähtajad

• Avalduse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva toetuse avalduse esitamisest arvates.
• Positiivse otsuse korral makstakse toetus välja 10 tööpäeva jooksul.

See, kas toetuse taotlejaga võetakse äriplaani menetlemise käigus asjaolude täiendavaks selgitamiseks ühendust, oleneb puuduste hulgast ja nende ulatusest. Juhul, kui äriplaani puudused on olulised ja nende kõrvaldamine vajab taotlejapoolset põhjalikumat analüüsi või selgitamist, taotlejaga ühendust ei võeta. Sellisel juhul edastatakse taotlejale ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmise otsus (äriplaan suure riskiga).

Vaidlustamise kord ja tähtaeg 

Otsusega mittenõustumisel on toetuse taotlejal õigus 30 kalendripäeva jooksul otsusest teada saamise päevast alates esitada vaie Eesti Töötukassale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või sama tähtaja jooksul esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Toetuse saamisega kaasnevad kohustused 

• Toetuse saaja peab kuue kuu jooksul alates toetuse ülekandmisest looma uue äriühingu või registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana ja alustama äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist.
• Toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanis toodud investeeringute tabelile ühe aasta jooksul toetuse saamisest.
• Toetuse saaja äriplaanis kavandatud majandustegevus ei tohi lõppeda enne ühe aasta möödumist toetuse ülekandmise päevast arvates.
• Toetuse saaja peab esitama Eesti Töötukassale toetuse kasutamise aruande vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest.
• Toetuse saaja peab võimaldama Eesti Töötukassal tutvuda ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavate dokumentidega kolme aasta jooksul toetuse ülekandmisest.
• Toetuse saaja peab võimaldama Eesti Töötukassal teostada paikvaatlust oma tegevuskohas kahe aasta jooksul toetuse ülekandmisest.
• Toetuse saaja peab toetuse tagastama täies ulatuses, kui majandustegevuse alustamata jätmine või lõpetamine ei ole seotud mõjuvate põhjustega.
• Toetuse saaja ei tohi võõrandada talle kuuluvat osa või aktsiat toetuse abil loodud äriühingu osa või aktsiakapitalist enne ühe aasta möödumist toetuse ülekandmise päevast arvates.

Vanaduspensioniealisele tööotsijale osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ alusel​.  

Vähenenud töövõimega isikutele osutatavat tööturuteenust kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirja nr 57 "Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale" alusel.