Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Tingimused tööandjale

Prindi

Lisatud 23.03.2020 | Uuendatud 01.07.2020

Töötasu hüvitis juuni eest (lisatud 22.06.2020)

Milliste tingimuste täitmisel saab ettevõte taotleda töötasu jätkuhüvitist?

Hüvitist makstakse, kui ettevõtte käive või tulu on vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50%. Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele järgmisest kahest:

  • vähemalt 50 protsendil ettevõtte töötajatest on rakendatud TLS § 35, mille tulemusena töötajate tööaeg on vähenenud vähemalt 30% kokkulepituga võrreldes või
  • vähemalt 50 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud TLS § 37 alusel töötasu vähemalt 30 protsendi ulatuses või töötasu alammäärani.

Tööandja peab olema töölepingu alusel töötajate tööaega või töötasu vähendanud kogu juunikuu ulatuses. Jätkuhüvitist saab ka töötaja eest, kes juunikuus viibib osa ajast puhkusel või haiguslehel. Hüvitist ei maksta, kui töötaja kasutas puhkust või viibis töövõimetuslehel kogu juunikuu. Puhkuse hulka ei loeta tööandja ja töötaja kokkuleppel antud tasustamata puhkust.

 

Kas maksuvõlg takistab töötasu jätkuhüvitise saamist?

Töötasu jätkuhüvitist makstakse ainult juhul, kui tööandjal puudub 1. märtsi 2020. a seisuga riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või need on taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud.

 

Kas mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on võimalik hüvitist taotleda?

Hüvitist saavad taotleda kõik erasektori tööandjad, sealhulgas mittetulundusühingud ja sihtasutused.

 

Kas ja millised avalik-õiguslikud isikud saavad hüvitist taotleda?

Hüvitist saavad taotleda iseseisvad avalik-õiguslikud isikud, näiteks Eesti Rahvusooper, Eesti Rahvusringhääling, Tartu Ülikool (vt loetelu  https://www.eesti.ee/est/kontaktid/avalik_oiguslikud_juriidilised_isikud_1).

 

Kas töötasu jätkuhüvitist saavad taotleda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja nende hallatavad asutused?

Töötasu jätkuhüvitis ei ole mõeldud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste toetamiseks. Vajadusel on selleks olemas teised meetmed. Töötasu jätkuhüvitist saavad taotleda iseseisvad  juriidilised isikud, nt sihtasutused ja mittetulundusühingud, mille asutajaks on riik või kohalik omavalitsus ja osaühingud või aktsiaseltsid, mille osanikuks või aktsionäriks on riik või kohalik omavalitsus.

 

Kas füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) saab töötasu jätkuhüvitist taotleda?

FIE saab hüvitist taotleda oma töölepinguga töötajatele. FIE ei saa töötasu jätkuhüvitist taotleda iseenda kui ettevõtja sissetuleku languse kompenseerimiseks.

 

Kas rendiettevõte saab taotleda hüvitist või peab seda tegema kasutajaettevõte? 

Töötasu jätkuhüvitist saab töötajatele taotleda ettevõte, kes on nendega sõlmitud töölepingus tööandja ehk antud juhul rendiettevõte. Kasutajaettevõte ei saa hüvitist taotleda.

 

Kas hüvitist saab taotleda teises Euroopa Liidu riigis registreeritud ettevõte, mille tegevus toimub Eestis?

Kui ettevõtte töötajad töötavad töölepinguga, töötamine on registreeritud töötamise registris ning töötasud ja sotsiaalkindlustusmaksed on deklareeritud Eestis, siis saab neile hüvitist taotleda.

 

Kas hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted?

Hüvitise õigus ei sõltu ettevõtte suurusest. Hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted, kellel on töölepinguga töötajad ja kes täidavad jätkuhüvitise kriteeriumeid.

 

Kas uutel ettevõtetel on samuti võimalik hüvitist taotleda?

Ei ole võimalik, kuna alla ühe aasta vanused ettevõtted ei saa täita kohustuslikku käibe või tulu languse kriteeriumit.

 

Kas kontserni puhul vaadatakse käibe langust 30 protsendi võrra kogu kontserni ulatuses või iga ettevõtte puhul eraldi?  

Tööandjaks loetakse ka kontsern. Näiteks kui ettevõtte müügi ja tootmisüksused on juriidiliselt erinevad isikud, aga sidusettevõtjad, on sellisel tööandjal õigus hüvitist saada. Kui üldjuhul tõendatakse käivet maksukohuslaste registri andmete alusel, siis kontserni kuuluv ettevõte peab muul viisil tõendama, et tegemist on kontserniga ja selgitama, kus kajastub tema käive ning käibe langus. Tingimuse täitmise tõendamiseks esitab tööandja asjakohased tõendid. Kui kontserni kuuluv ettevõte taotleb töötasu jätkuhüvitist eraldi, siis vaadatakse ka  tema käibe langust eraldi.

 

Kas kontserni korral võetakse tööaja või töötasu vähendamise  tingimusele vastavuse kontrollimisel arvesse ka kontserni teistes riikides töötavad inimesed?

Arvesse võetakse ainult kontserni töötajad, kes on tööle vormistatud Eesti tööõiguse alusel. Kui kontsern tegutseb ka näiteks Lätis ja Leedus või mõnes muus riigis, siis nendes riikides töötajaid arvesse ei võeta (välja arvatud lähetatud töötajad, kes on tööle vormistatud Eesti tööõiguse alusel ning on registreeritud töötamise registris).

 

Kas ühe juriidilise isiku siseselt on võimalik eristada segmente ja vaadelda neid eraldi? Näiteks trükiettevõtte ajalehtede ja reklaamlehtede segmendi käive on kukkunud enam kui 50 protsenti, aga ettevõtte teistes segmentides suurt käibelangust pole ja kokkuvõttes jääb juriidilise isiku käibe langus vähemaks kui 30 protsenti. 

Ei. Ühte juriidilist isikut ei ole võimalik käsitleda mitme erineva tööandjana. 

 

Mida tähendab, et tööandjal ei ole vähemalt 50 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda?

Tööandjal on õigus taotleda töötasu jätkuhüvitist, kui tal ei ole töötajale tööd anda ja ta kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37. See tähendab, et hüvitisele on õigus nii neil tööandjatel, kellel pole tööd anda ja kes on seetõttu töötajate töötasu vähendanud, kui ka neil tööandjatel, kellel pole tööd anda, aga kes pole töötajate töötasu vähendanud (säilitavad keskmist töötasu). Mõlemad juhul tuleks töö mitteandmisest töötajatele teatada kirjalikult, et seda oleks võimalik töötukassale tagantjärele tõendada.

 

Kas töötasu jätkuhüvitise tingimus on täidetud ka siis, kui töötaja suhtes on osa juunikuust kohaldatud TLS § 35 ja ülejäänud osa kuust TLS § 37?

Tööandja võib ühe töötaja puhul juunikuu jooksul rakendada nii TLS §-i 35 kui ka §-i 37. Näiteks rakendab tööandja töötajale kahe nädala ulatuses §-i 37 ja ülejäänud juunikuu jooksul samale töötajale §-i 35.

 

Kas ettevõte saab 50 protsendi töötajate hulka, kelle töötasu peab olema vähendatud, et hüvitisele kvalifitseerida, arvestada ka renditöötajad?

Töötasu saab vähendada ettevõte, kes on töötajaga töölepingu sõlminud ehk rendiettevõte. Renditööjõudu kasutav tööandja ei saa tingimuste täitmiseks arvestada renditud töötajatega.

 

Kui palju tuleb töötajale ette teatada tema töökoormuse vähendamisest?

Töölepingu seaduse § 35 käsitleb töö mitteandmist, mille kohta ei ole seaduses sätestatud etteteatamisaega. Mõistlik on töötajaid töö mitteandmisest teavitada esimesel võimalusel.

 

Kui palju tuleb töötajale ette teatada tema töötasu vähendamisest?

Töölepingu seaduse § 37 lõige 4 sätestab, et tööandja peab kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või usaldusisiku puudumisel otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama. Töölepingu seadus ei sätesta erisusi, mille kohaselt oleks tööandjal võimalik töötasu ühepoolselt koheselt vähendada. Täpsemalt saab lugeda Tööelu portaalist www.tooelu.ee.

 

Kas tööandja peab taotluse esitamise hetkel olema esitanud töötajatele teatise töötasu vähendamiseks või peab töötasu olema hüvitise taotlemise ajaks juba vähendatud?

Tööandja peab olema sellel kuul, mille eest ta hüvitist taotleb, vähemalt 50 protsendil töötajatest töötasu vähendanud vähemalt 30 protsendi võrra. Üksnes töötajatele töötasu vähendamisest ette teatamisest ei piisa, sest tööandja ei saa enne etteteatamise aja möödumist töötasu vähendada. Töötasu peab  olema vähendatud kogu kalendrikuu ulatuses.

 

Töötajad said 10. juunini töölepingus kokkulepitud töötasu. Kui tööandja vähendas töötasu 10. juunist, kas ta saab juunikuu eest töötajatele hüvitist taotleda?

Ei, kuna töötasu jätkuhüvitise saamiseks peab töötasu olema vähendatud kogu juunikuu ulatuses. 

 

Millise ajaperioodiga võrreldes peab olema töötajate töötasu vähemalt 30 protsendi võrra langetatud?

Töötasu peab olema vähendatud vähemalt 30 protsendi võrra võrreldes töötaja töölepingus kokkulepitud töötasuga.

 

Kas kõikide töötajate töötasu kokku või iga töötaja töötasu peab olema vähemalt 30 protsendi võrra langetatud?

Töötasu jätkuhüvitisele kvalifitseerumiseks peab vähemalt 50 protsendil töötajatest olema töötasu vähendatud vähemalt 30 protsendi võrra või töötasu alammäärani. See tähendab, et igal töötajal, keda võetakse arvesse 50 protsendi osakaalu tingimuse täitmiseks, peab olema töötasu vähendatud vähemalt 30 protsendi võrra või töötasu alammäärani.

Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui täistööajaga töötajate töötasu on vaid veidi suurem kui töötasu alammäär ning seda pole võimalik 30 protsendi võrra vähendada?

Tööandjal on õigus taotleda hüvitist ka siis, kui ta vähendab töötasu alammäärani. Näiteks, kui 50 protsendil töötajatest on töötasu 700 eurot ning tööandja vähendab töölepingu seaduse § 37 kohaselt nende töötasu alammäärani (584 euroni), siis täidab  ta hüvitise kvalifitseerimistingimust. Sellisel juhul peab tööandja neile töötajatele maksma töötasu vähemalt 150 eurot ning töötukassa maksab hüvitist 434 eurot, et tagada töötajale töötasu alammäär.

 

Kas tööandja saab 50 % töötajate hulka arvestada nii need töötajad, kelle suhtes kohaldatakse TLS § 35, kui ka need kelle suhtes kohaldatakse TLS § 37?

Tööandja võib 50 % töötajate hulka arvestada nii need töötajad, kellel on tööaega vähendatud vähemalt 30 % (TLS § 35), kui ka need töötajad, kellel on töötasu vähendatud vähemalt 30 % ulatuses või töötasu alammäärani (TLS § 37).

Kui töötaja töötasu koosneb põhitöötasust (nt töötasu alammäär) ja tulemustasust (sõltub müügist), siis kuidas kohaldada töölepingu seaduse § 37, kui töötaja töötasu ongi juba rohkem kui 30 protsendi võrra vähenenud tulemustasu äralangemise tõttu (müüki ei toimu)?

Töölepingu seaduse § 37 kohaldades tuleb töötasu vähendamisel lähtuda töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud töötasust.  Kui pooled on kokku leppinud, et töötajal on õigus saada töötasu alammäära ning teatud tingimuste täitmisel ka tulemustasu (näiteks 10 % läbimüügist), peab töötaja arvestama, et kindlalt on talle tagatud töötasu alammäär. Kui tulemustasu saamise eelduseks olevad tingimused ei täitu, ei teki tal õigust tulemustasule. Kui töötajal ei ole tekkinud õigust tulemustasule, ei saa töölepingu seaduse §-i 37 mõttes öelda, et tööandja on töötaja töötasu tulemustasu võrra vähendanud. Selles olukorras saab töötaja töölepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt lihtsalt vähem töötasu, kui ta sai näiteks eelmisel kuul, kui ta täitis tulemustasu saamise eelduseks olevaid tingimusi. Kuna §-i 37 kohaselt ei saa tööandja töötaja töötasu vähendada alla töötasu alammäära, ei ole siin toodud näite puhul ka töötasu vähendamine võimalik. Kui töötajaga kokkulepitud töötasu on aga näiteks 900 eurot, millele lisandub 10 % läbimüügist, on töötasu vähendamine võimalik. Aluseks võetaks 900 eurot, millele töötajal on õigus, isegi kui müügieesmärk on saavutamata. Tööandjal on õigus § 37 alusel, järgides seaduses toodud nõudeid, vähendada töötaja töötasu 900 eurolt töötasu alammäärani.

 

Kas töötasu jätkuhüvitist saavad taotleda ka tööandjad, kelle töötajatele on eelmistel kuudel töötasu hüvitist makstud?

Jah, jätkuhüvitist saavad taotleda ka tööandjad, kelle töötajatele on eelmistel kuudel makstud töötasu hüvitist.  Siiski peab arvestama, et TLS § 37 järgi saab töötaja töötasu vähendada vaid kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui  töötaja töötasu vähendati  kolm kuud nt  perioodil 01.03-31.05.2020, siis kuigi töötasu hüvitist maksti 2 kuu eest, ei ole võimalik TLS § 37 alusel juunikuus enam töötaja töötasu  vähendada ega sel alusel töötasu jätkuhüvitist taotleda.

 

Kui ettevõte vähendab 50 protsendil töötajatest tööaega ühe tunni võrra, kas siis tal on hüvitise tingimused täidetud?

Tööaeg peab olema vähenenud vähemalt 30 % kokkulepituga võrreldes.

 

Kui 30 protsenti töötajatest koondatakse, kuna neile pole tööd anda, siis kas allesjäänud töötajatele saab ikka hüvitist taotleda? 

Töötukassa võtab aluseks ettevõtte töötajate arvu 30.06.2020 seisuga. Need töötajad, kelle töösuhe on selleks ajaks koondamise tõttu lõppenud, arvesse ei lähe. Kui allesjäänud töötajatest vähemalt 50 protsendile ei ole tööd anda või nende töötasu on vähendatud, saab hüvitist taotleda. Seda eeldusel, et tööandja vastab kvalifitseerimistingimustele.

 

Kui juulis või augustis tuleb töötajaid koondada, kas siis töötajatele töösuhte lõpetamisel makstavad tasud (nn lõpparve summad) ka hüvitatakse?

Töösuhte lõpuga seotud tasude kompenseerimiseks töötasu jätkuhüvitist ei maksta. Jätkuhüvitise  tingimuseks on, et tööandja ei või töötajaid koondada kuul, mille eest neile hüvitist maksti, või sellele järgneval kahel kuul. Tööandja peab sel juhul koondatud töötajatele makstud hüvitise töötukassale tagasi maksma.

 

Kas juba töötajatele esitatud koondamisteate saab tagasi võtta ja selle asemel kokku leppida töö mitteandmises või töötasu vähendamises?

Töötajale antud ülesütlemisavalduse saab tagasi võtta ainult töötaja nõusolekul. Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks, kui teine pool on selle kätte saanud. Seega, kui tööandja on teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse, on tegemist kehtiva tahteavaldusega. Ülesütlemisavalduse kehtima hakkamiseks ei ole tarvis töötaja nõusolekut või heakskiitu, sh allkirja. Piisab avalduse kätteandmisest ehk kättetoimetamisest. Ühtlasi tähendab kehtiv tahteavalduse seda, et selle tagasivõtmine saab toimuda üksnes mõlema poole nõusolekul.

Tööandja saab ühepoolselt tagasi võtta ainult Eesti Töötukassale töölepingu seaduse § 101 või 102 alusel esitatud koondamisteate kollektiivse koondamise kohta.

Oli teile sellest lehest abi?


 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärispetsialistile Bännerile klikates jõuate ajutiste töökohtade keskkonda.

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info [ä] tootukassa [dot] ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)