Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Tingimused töötajale

Prindi

Lisatud 04.05.2020

Kellele töötajatest hüvitist makstakse?

Hüvitist makstakse ainult töölepingu alusel töötajatele, kellele tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja kelle tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37. 
 

Kas Töötukassa hüvitab ka võlaõigusliku lepingu (käsundus- või töövõtulepingu) alusel töötava inimese töötasu?

Töötasu hüvitist makstakse vaid töölepinguga töötajale. Töötukassa ei hüvita tööandjale võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtulepingu) alusel töötava isiku töötasu. Kui käsundus- või töövõtulepinguga töötanud inimesel ei ole enam tööd, saab ta end töötuna registreerida ja taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Vt https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis (Lisatud 01.04.20)
 

Kas käsundus- või töövõtulepingu võib ümber vormistada töölepinguks?

Teatud juhtudel, kui töö tegemine vastab töölepingulise suhte tunnustele, võib olla võimalik  kokkuleppel töötajaga temaga sõlmitud käsundus- või töövõtuleping ümber vormistada töölepinguks.  Kui pooled on kokku leppinud ümber vormistamise, tuleb allkirjastada tööleping, mis vastab töölepingu seaduses sätestatud nõuetele. Asjakohane on ümbervormistust tehes arvestada töösuhte tegelikku algusaega. Näiteks, kui töötaja alustas ettevõttes tööd 2019. aasta 1.juunil, kuid töösuhe vormistatakse ümber aprillis 2020, peaks töölepingus tööle asumise ajana olema märgitud 1. juuni 2019.

Lepingu vormi muutmisel on vajalik parandada ka kanne töötamise registris. Kande parandamist reguleerib maksukorralduse seaduse § 256. Selle kohaselt saab tööd võimaldav isik töötamise registrisse tehtud  kannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise kuupäevast alates. Kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab kannet parandada kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel Maksu- ja Tolliameti otsusega. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid muudatuse tegemise vajalikkuse kohta.

Vt ka Tööelu portaal https://www.tooelu.ee/et/uudised/2616 . (Muudetud 03.04.2020)
 

Mis on töölepingulise suhte tunnused?

Töölepingut eristab töövõtulepingust ja käsunduslepingust alluvuse ja sõltuvuse määr, mis töötajal töölepingulises suhtes tekib. Nimelt juhib töö tegemise protsessi töösuhtes tööandja. Tööandja otsustab (arvestades töölepingu seaduse piiranguid), millal, kus, kuidas, mis vahenditega tööd tehakse. Tööandja vastutab ka selle eest, et töötaja töökeskkond oleks ohutu ja tervist hoidev. Näiteks poemüüja või ettekandja töö tegemise suhe vastab töölepingulise suhte tunnustele – töötaja peab viibima tööandja öeldud kohas, tööandja öeldud ajal ning tegema tööd kasutades tööandja vahendeid. Ei ole mõeldav, et töötaja teeks seda tööd enda valitud kohas ja ajal, endale sobivate vahenditega.

Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Näiteks, tellija sõlmib õmblejaga töövõtulepingu lapiteki õmblemiseks. Tellija huvi on saada lapitekk ning tellijale ei ole vajalik, et seda tekki õmmeldaks konkreetses kohas või kindlal ajal.

Vt ka Tööelu portaal https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/tooleping-ja-tunnused(Lisatud 03.04.2020)
 

Kas hüvitisele on õigus ka juhatuse liikme lepinguga töötajatele?

Ei. Hüvitist makstakse vaid töölepinguga töötajatele.
 

Kas vanaduspensionärist töötajal on õigus töötasu hüvitisele?

Jah, tööandja saab hüvitist taotleda töölepinguga töötajatele, sõltumata vanusest ja pensioni saamisest.
 

Kui tööandja juures on ametlikult tööl kolmandate riikide kodanikud, siis kas ja kuidas neid uus meede toetab? Kas hüvitist saab nii tähtajalise elamisloa alusel kui ka lühiajalise töötamise korral?

Jah, töötasu hüvitist saab tööandja taotleda töölepinguga töötajate eest, kes viibivad ja töötavad Eestis seaduslikul alusel. (Lisatud 01.04.20)
 

Kui tööandja juures töötavad teise Euroopa Liidu riigi kodanikud, kellele ei ole ajutiselt tööd pakkuda, siis kas neil on ka õigus hüvitisele?

Jah, töötasu hüvitist saab tööandja taotleda töölepinguga töötajate eest olenemata sellest, millise Euroopa Liidu riigi kodanikud nad on. (Lisatud 01.04.20)
 

Kui töötaja töötab samaaegselt mitme tööandja juures, kuid ainult ühel ei ole talle tööd anda, kas tal siis on õigus saada töötasu hüvitist?

Töötasu hüvitise mõtteks on aidata tööandjal katta töötaja töötasu kulu. Tööandjal on õigus oma töötajatele töötasu hüvitist taotleda ka juhul, kui nad töötavad samaaegselt ka mujal.
 

Kas hüvitist makstakse töötajale kogu kalendrikuu või ainult nende päevade eest, kui tema töökoormus või palk on olnud vähendatud?

Hüvitist makstakse kogu kalendrikuu eest. Isegi, kui töötaja koormust on vähendatud pooleks kuuks, on tööandjal võimalik taotleda talle hüvitist terve kalendrikuu eest.
 

Töötaja on haiguslehel 16. kuni 29. märtsini. Tööandja taotleb hüvitist märtsikuu kohta. Kas Töötukassa maksab hüvitist ka haiguslehel oldud aja eest?

Töötukassa maksab märtsikuu eest hüvitist, kui töötajale on töötasu makstud vähemalt 150 eurot (bruto). Kui töötaja on terve kuu olnud haiguslehel, siis pole tööandjal kohustust talle töötasu maksta ning seega ei ole ka õigust töötasu hüvitisele.
 

Kas töötasu hüvitist makstakse ka puhkusetasu katteks?

Puhkusetasu ei kompenseerita. Kui töötajale on sama kuu eest makstud ka töötasu, siis on võimalik töötasu hüvitist saada. Kui töötaja on terve kuu olnud puhkusel, siis mitte. 
 

Kas töötasu hüvitatakse ka töötajatele, kes on palgata puhkusel?

Ei. Hüvitist saab taotleda olukorras, kui tööandja tugineb töölepingu seaduse §-le 35 ja tal ei ole töötajale tööd anda, aga töötasu ei vähenda, või kui tööandja tugineb töölepingu seaduse §-le 37 ja vähendab töötasu, sest tal pole töötajale tööd anda kokkulepitud ulatuses.
 

Kas töötasu hüvitatakses ka töötajatele, kes lahkusid töölt omal soovil märtsis ja aprillis?

Hüvitise saamiseks peab olema kehtiv tööleping. Kui tööleping on lõpetatud ja töötaja on töölt lahkunud, siis ei ole võimalik talle töötasu hüvitist taotleda.
 

Kas hüvitist saavad ka töötajad, kelle töökoormust ja töötasu küll vähendatakse töölepingu seaduse § 37 järgi, kuid mitte alla 1000 euro?

Hüvitise saamine ei sõltu töötasu suurusest. Oluline on, et töötaja töötasu oleks vähendatud võrreldes töölepingus kokkulepituga. Töötukassa maksab 70% töötaja eelmise 12 kuu keskmisest töötasust, kuid mitte üle 1000 euro (bruto). Seega, kui inimese keskmine töötasu oli 3000 eurot, ei saa tema töötasu hüvitis olla üle 1000 euro. Tööandja peab maksma talle töötasu vähemalt 150 eurot (bruto), kuid võib võimalusel maksta ka rohkem. Kui tööandja maksab töötajale näiteks 1000 eurot, on töötaja töötasu kokku 2000 eurot (bruto) – 1000 eurot tööandjalt ja 1000 eurot töötukassalt.

Oli teile sellest lehest abi?


 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärinõustajale Bännerile klikates jõuate ajutiste töökohtade keskkonda.

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)