Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Tingimused töötajale

Prindi

Lisatud 04.05.2020 | Uuendatud 01.07.2020

Töötasu hüvitis juuni eest (lisatud 22.06.2020)

Kellele töötajatest hüvitist makstakse?

Hüvitist makstakse ainult töölepingu alusel töötajale:

  • kelle tööle asumise kuupäev on hiljemalt 1. märts 2020. a ja kelle kohta on hiljemalt samaks kuupäevaks tehtud töötamise alustamise kanne töötamise registrisse;
  • kellele tööandjal  ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda ja kelle tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37;
  • kelle tööaega või töötasu on tööandja vähendanud kogu juunikuu ulatuses vähemalt 30 %.

Jätkuhüvitist saab ka töötaja eest, kes juunikuus viibib mingil perioodil puhkusel või haiguslehel, välja arvatud juhul, kui töötaja kasutas puhkust või viibis töövõimetuslehel kogu juunikuu. Puhkuse hulka ei loeta tööandja ja töötaja kokkuleppel antud tasustamata puhkust.

 

Kas töötukassa hüvitab ka võlaõigusliku lepingu (käsundus- või töövõtulepingu) alusel töötava inimese töötasu?

Töötasu  jätkuhüvitist makstakse vaid töölepinguga töötajale. Töötukassa ei hüvita tööandjale võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtulepingu) alusel töötava isiku töötasu. Kui käsundus- või töövõtulepinguga töötanud inimesel ei ole enam tööd, saab ta end töötuna registreerida ja taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

Vt https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis

 

 Kas käsundus- või töövõtulepingu võib ümber vormistada töölepinguks?

Teatud juhtudel, kui töö tegemine vastab töölepingulise suhte tunnustele, võib olla võimalik  kokkuleppel töötajaga temaga sõlmitud käsundus- või töövõtuleping ümber vormistada töölepinguks.  Kui pooled on kokku leppinud ümber vormistamise, tuleb allkirjastada tööleping, mis vastab töölepingu seaduses sätestatud nõuetele. Asjakohane on ümbervormistust tehes arvestada töösuhte tegelikku algusaega.

Lepingu vormi muutmisel on vajalik parandada ka kanne töötamise registris. Kande parandamist reguleerib maksukorralduse seaduse § 256. Selle kohaselt saab tööd võimaldav isik töötamise registrisse tehtud  kannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise kuupäevast alates. Kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab kannet parandada kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel Maksu- ja Tolliameti otsusega. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid muudatuse tegemise vajalikkuse kohta.

Vt  ka Tööelu portaal https://www.tooelu.ee/et/uudised/2616 .

 

Mis on töölepingulise suhte tunnused?

Töölepingut eristab töövõtulepingust ja käsunduslepingust alluvuse ja sõltuvuse määr, mis töötajal töölepingulises suhtes tekib. Nimelt juhib töö tegemise protsessi töösuhtes tööandja. Tööandja otsustab (arvestades töölepingu seaduse piiranguid), millal, kus, kuidas, mis vahenditega tööd tehakse. Tööandja vastutab ka selle eest, et töötaja töökeskkond oleks ohutu ja tervist hoidev. Näiteks poemüüja või ettekandja töö tegemise suhe vastab töölepingulise suhte tunnustele – töötaja peab viibima tööandja öeldud kohas, tööandja öeldud ajal ning tegema tööd kasutades tööandja vahendeid. Ei ole mõeldav, et töötaja teeks seda tööd enda valitud kohas ja ajal, endale sobivate vahenditega.

Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Näiteks, tellija sõlmib õmblejaga töövõtulepingu lapiteki õmblemiseks. Tellija huvi on saada lapitekk ning tellijale ei ole vajalik, et seda tekki õmmeldaks konkreetses kohas või kindlal ajal.

Vt ka Tööelu portaal https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/tooleping-ja-tunnused

 

Kas jätkuhüvitisele on õigus ka juhatuse liikme lepinguga töötajatele?

Ei. Hüvitist makstakse vaid töölepinguga töötajatele.

 

Kas vanaduspensionärist töötajal on õigus töötasu jätkuhüvitisele? 

Jah, tööandja saab hüvitist taotleda töölepinguga töötajatele, sõltumata vanusest ja pensioni saamisest. 

 

Kui tööandja juures on ametlikult tööl kolmandate riikide kodanikud, siis kas ja kuidas neid uus meede toetab? Kas jätkuhüvitist saab nii tähtajalise elamisloa alusel kui ka lühiajalise töötamise korral? 

Jah, töötasu jätkuhüvitist saab tööandja taotleda töölepinguga töötajate eest, kes viibivad ja töötavad Eestis seaduslikul alusel.

 

Kui tööandja juures töötavad teise Euroopa Liidu riigi kodanikud, kellele ei ole ajutiselt tööd pakkuda, siis kas neil on ka õigus hüvitisele? 

Jah, töötasu jätkuhüvitist saab tööandja taotleda töölepinguga töötajate eest olenemata sellest, millise Euroopa Liidu riigi kodanikud nad on.

 

Kui töötaja töötab samaaegselt mitme tööandja juures, kuid ainult ühel ei ole talle tööd anda, kas tal siis on õigus saada töötasu jätkuhüvitist? 

Töötasu jätkuhüvitise mõtteks on aidata tööandjal katta töötaja töötasu kulu. Tööandjal on õigus oma töötajatele  jätkuhüvitist taotleda ka juhul, kui nad töötavad samaaegselt mujal.  

 

Kas jätkuhüvitist makstakse töötajale kogu kalendrikuu või ainult nende päevade eest, kui tema töökoormus või palk on olnud vähendatud?

Hüvitist makstakse ainult siis, kui tööaega või töötasu on vähendatud terve juunikuu vältel. Jätkuhüvitist saab ka töötaja eest, kes juunikuus viibib mingil perioodil puhkusel või haiguslehel, välja  arvatud juhul, kui töötaja kasutas puhkust või viibis töövõimetuslehel kogu juunikuu. Puhkuse hulka ei loeta tööandja ja töötaja kokkuleppel antud tasustamata puhkust. Tööandja saab sel juhul töötasu vähendada tegelikult töötatud aja eest ja   töötajale tuleb maksta puhkusetasu või töövõimetuslehe alusel hüvitist tavapärases korras. Töötukassa maksab sel juhul töötasu jätkuhüvitist  terve kuu eest 50% töötaja keskmisest töötasust.

 

Kas töötasu jätkuhüvitist makstakse ka puhkusetasu katteks?  

Puhkusetasu ei kompenseerita. Kui töötajale on sama kuu eest makstud ka töötasu, siis on võimalik töötasu jätkuhüvitist saada. Kui töötaja on terve kuu olnud puhkusel, siis mitte. 

 

Kas töötasu hüvitatakse ka töötajatele, kes on palgata puhkusel?

Ei. Hüvitist saab taotleda olukorras, kui tööandjal tugineb töölepingu seaduse §-le 35 ja tal ei ole töötajale tööd anda, aga töötasu ei vähenda, või kui tööandja tugineb töölepingu seaduse §-le 37 ja vähendab töötasu, sest tal pole töötajale tööd anda kokkulepitud ulatuses.

 

Kas töötasu hüvitatakse ka töötajatele, kes lahkusid töölt omal soovil juunis?

Hüvitise saamiseks peab taotluse esitamise ajal olema kehtiv tööleping. Kui tööleping on lõpetatud ja töötaja on töölt lahkunud, siis ei ole võimalik talle töötasu jätkuhüvitist taotleda.

 

Kas hüvitist saavad ka töötajad, kelle töökoormust ja töötasu küll vähendatakse töölepingu seaduse § 37 järgi, kuid mitte alla 800 euro?

Hüvitise saamine ei sõltu töötasu suurusest. Oluline on, et töötaja töötasu oleks vähendatud võrreldes töölepingus kokkulepituga. Töötukassa maksab 50 protsenti töötaja eelneva 12 kuu keskmisest töötasust, kuid mitte üle 800 euro (bruto). Seega, kui inimese keskmine töötasu oli 3000 eurot, ei saa tema töötasu jätkuhüvitis olla üle 800 euro. Tööandja peab maksma talle töötasu vähemalt 150 eurot, kuid võib võimalusel maksta ka rohkem. Kui tööandja maksab töötajale näiteks 1000 eurot,  saab töötaja  kokku 1800 eurot (bruto) – 1000 eurot tööandjalt ja 800 eurot töötukassalt.

Oli teile sellest lehest abi?


 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärispetsialistile Bännerile klikates jõuate ajutiste töökohtade keskkonda.

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)