Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Töötasu hüvitise korduma kippuvad küsimused

Prindi

Lisatud 22.03.2021 | Uuendatud 08.04.2021

 

 

Töötasu hüvitist makstakse töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Töötukassa hüvitab töölepinguga töötajatele 2021. aasta märtsi- ja aprillikuu töötasu. Hüvitise suuruseks kuus on 60% töötaja keskmisest kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot. Tööandja peab töötajale töötasu maksma vähemalt 200 eurot. 

Tingimused tööandjale

Millised tööandjad saavad töötasu hüvitist taotleda?

Tööandja saab taotleda oma töötajatele töötasu hüvitist, kui

▪ tema käive või tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 50 protsendi võrra võrreldes

  • perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tuluga või
  • perioodi 2020. aasta juuli kuni 2020. aasta detsember kuu keskmise käibe või tuluga;

▪ tal ei ole töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda (kohaldab töölepingu seaduse § 35) või ta on töötajate töötasu vähendanud (kohaldab töölepingu seaduse § 37);

▪ tema suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotlemise ajal puuduvad maksuvõlad või need on ajatatud.

Perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tulu leidmiseks summeeritakse nimetatud perioodi käive või tulu ja jagatakse kolmega. Perioodi 2020. aasta juuli kuni 2020. aasta detsember kuu keskmise käibe või tulu leidmiseks summeeritakse nimetatud perioodi käive või tulu ja jagatakse kuuega.

Käibemaksukohustuslastel hinnatakse käibe vähenemist ja mittekäibemaksukohustuslastel tulu vähenemist. (täiendatud 06.04.2021)

NB! Tööandja taotleb hüvitist mõlema kalendrikuu (märts ja aprill) kohta eraldi ning peab hüvitise taotlemise hetkel vastama kõigile eeltoodud tingimustele.

 

Kas töötasu hüvitist saavad taotleda kõik tööandjad, sõltumata ettevõtte õiguslikust vormist?

Töötasu hüvitist saavad taotleda äriühingud, välismaa äriühingu filiaalid, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud (v.a riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused) ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on registreeritud Eestis äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

 

Kas füüsilisest isikust ettevõtja saab hüvitist taotleda ainult oma töötajatele või ka iseendale?

Füüsilisest isikust ettevõtja saab hüvitist taotleda ka iseendale kui ettevõtjale, kui tema ettevõtlustulu oli 2020. aastal vähemalt 50 protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal. Maksu- ja Tolliametile esitatud 2019. ja 2020. aasta tuludeklaratsiooni põhjal võrreldakse ettevõtlustulu,  millelt ei ole tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamisi.

 

Kas rendiettevõte saab taotleda hüvitist või peab seda tegema kasutajaettevõte? 

Töötasu hüvitist saab töötajatele taotleda ettevõte, kes on nendega töölepingus ehk antud juhul rendiettevõte. Kasutajaettevõte ei saa hüvitist taotleda.

 

Mida tähendab tingimus, et tööandjal ei ole töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda või ta on töötajate töötasu vähendanud?

Hüvitist on õigus taotleda nii neil tööandjatel, kellel pole töötajale tööd anda ja kes on seetõttu nende töötasu vähendanud (s.o töölepingu seaduse § 37 kohaldamise olukord), kui ka neil tööandjatel, kellel pole tööd anda, aga kes pole töötajate töötasu vähendanud (säilitavad keskmist töötasu, s.o töölepingu seaduse § 35 olukord). Töötasu või töömahtu ei pea olema vähendatud kogu kalendrikuu ulatuses. Kui töötaja kogu märtsikuu töötasu ei ole vähendatud, kuid töötasu on vähendatud näiteks alates 23. märtsist, siis saab tööandja selle töötaja eest töötasu hüvitist taotleda.  

NB! Töölepingu seaduse § 37 kohaselt töötasu vähendamisest peab tööandja töötajate usaldusisikut või usaldusisiku puudumisel otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama. Täpsemalt saab lugeda Tööelu portaalist . Töötasu hüvitise taotlemise ajaks peab tööandja juba olema töötaja töömahtu või töötasu märtsikuus vähendanud, üksnes selle ette teatamisest ei piisa.

Töölepingu seaduse § 35 ja § 37 kohaldamise küsimustes palume pöörduda tööinspektsiooni poole.

 

Kas tööandja peab töötasu hüvitist saavale töötajale ka ise töötasu maksma?

Tööandja on kohustatud enne töötasu hüvitise taotlemist ise maksma töötajale töötasu vähemalt 200 eurot (bruto) kuu eest, mille eest ta töötajale hüvitist küsib.

 

Kas tööandja võib töötajaga, kes sai töötasu hüvitist, hiljem töösuhte lõpetada?

Tööandja ei tohi hüvitist saanud töötajat koondada (st lõpetada töösuhet töölepingu seaduse § 89 või 90 alusel) kalendrikuul, mille eest talle töötasu hüvitist taotletakse, ega ka sellele järgneval kahel kalendrikuul. Füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi oma tegevust peatada või lõpetada kalendrikuul, mille eest ta töötasu hüvitist taotleb, ega ka sellele järgneval kahel kalendrikuul

 

Tingimused töötajale

Kellele töötajatest hüvitist makstakse?

Töötasu hüvitist makstakse töölepinguga töötajatele:

  • kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud ning
  • kes töötab hüvitist taotleva tööandja juures hiljemalt alates 1. jaanuar 2021 ja töösuhe kestab.

Töötamise alustamise kohta peab kanne olema töötamise registrisse tehtud samuti hiljemalt 1. jaanuaril 2021.

NB! Töötajale, kes oli terve kalendrikuu, mille eest hüvitist taotletakse, haiguslehel või tasustamata puhkusel, hüvitist ei maksa.

 

Kas töötukassa hüvitab ka võlaõigusliku lepingu (käsundus- või töövõtulepingu) alusel töötava inimese töötasu?

Töötasu hüvitist makstakse vaid töölepinguga töötajale. Töötukassa ei hüvita tööandjale võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtulepingu) alusel töötava isiku töötasu. Kui käsundus- või töövõtulepinguga töötanud inimesel ei ole enam tööd, saab ta end töötuna registreerida ja taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

 

Kas käsundus- või töövõtulepingu võib ümber vormistada töölepinguks?

Teatud juhtudel, kui töö tegemine vastab töölepingulise suhte tunnustele, võib olla võimalik  kokkuleppel töötajaga temaga sõlmitud käsundus- või töövõtuleping ümber vormistada töölepinguks.  Kui pooled on selles kokku leppinud, tuleb allkirjastada tööleping, mis vastab töölepingu seaduses sätestatud nõuetele. Ümbervormistust tehes tuleb arvestada töösuhte tegelikku algusaega. Nt kui töötaja alustas ettevõttes tööd 2020. aasta 1. juunil, kuid töösuhe vormistatakse ümber märtsis 2021, peab töölepingus tööle asumise ajana olema märgitud 1. juuni 2020.

Lepingu vormi muutmisel on vajalik parandada ka kanne töötamise registris. Kande parandamist reguleerib maksukorralduse seaduse § 256. Selle kohaselt saab tööd võimaldav isik töötamise registrisse tehtud  kannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise kuupäevast alates. Kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab kannet parandada kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel Maksu- ja Tolliameti otsusega. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid muudatuse tegemise vajalikkuse kohta.

Vt ka Tööelu portaal https://www.tooelu.ee/et/uudised/2616 .

 

Kui töötaja töötab samaaegselt mitme tööandja juures, kuid ainult ühel ei ole talle tööd anda, kas tal siis on õigus saada töötasu hüvitist? 

Töötasu hüvitise mõtteks on aidata tööandjal katta töötaja töötasu kulu. Tööandjal on õigus oma töötajatele töötasu hüvitist taotleda ka juhul, kui nad töötavad samaaegselt mujal.  

 

Kas hüvitist makstakse töötajale kogu kalendrikuu või ainult nende päevade eest, kui tema töökoormus või palk on olnud vähendatud?

Hüvitist makstakse kogu kalendrikuu eest. Isegi, kui töötaja koormust või töötasu on vähendatud pooleks kuuks või lühemaks, on tööandjal võimalik taotleda talle hüvitist terve kalendrikuu eest.

 

Töötaja oli haiguslehel 16. kuni 29. märtsini, ülejäänud kuust oli ta tööl. Tööandja taotleb töötasu hüvitist märtsikuu kohta. Kas Töötukassa maksab töötasu hüvitist ka haiguslehel oldud aja eest? Kas Haigekassa nõuab haiguslehel viibitud aja eest makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi? 

Töötukassa maksab märtsikuu eest hüvitist, kuna töötaja ei olnud kogu kuu haiguslehel ning tööandja peab talle selle kuu eest ka töötasu maksma (vähemalt 200 eurot). Töötasu hüvitist makstakse aja eest, mil tööandjal oli töötasu või puhkusetasu maksmise kohustus, ent töötasu hüvitise summa sellest ei muutu. Eesti Haigekassa ei nõua töötajale 2021. aastal haiguslehel oldud päevade eest makstud ajutise töövõimetuse hüvitist tagasi. Kui töötaja on terve kuu olnud haiguslehel, siis pole tööandjal kohustust talle töötasu maksta ning seega ei ole ka õigust töötasu hüvitisele. (täiendatud 08.04.2021)

 

Kas töötasu hüvitist makstakse ka töötajale, kes viibib märtsi- või aprillikuus puhkusel?  

Jah, kui tööandja on tasunud töötajale hüvitise taotlemise perioodi eest vähemalt 200 eurot (bruto) töötuskindlustusmaksega maksustatavat tasu. Töötajale, kes oli terve kalendrikuu, mille eest hüvitist taotletakse, haiguslehel või tasustamata puhkusel, hüvitist ei maksa.

 

Kas töötasu hüvitatakse ka töötajatele, kes on tasustamata puhkusel?

Oleneb palgata puhkuse kestusest. Kui töötaja kasutas kogu kalendrikuu, mille eest hüvitist küsitakse, palgata puhkust, siis talle hüvitist ei maksta. Kui töötaja ei olnud kogu kuu palgata puhkusel, peab tööandja peab talle ka töötasu maksma (vähemalt 200 eurot) ning siis on võimalik töötasu hüvitist saada.

 

Kas töötasu hüvitatakse ka töötajatele, kes lahkusid töölt omal soovil märtsis ja aprillis?

Hüvitise saamiseks peab olema töötukassale taotluse esitamise hetkel kehtiv tööleping. Kui tööleping on lõpetatud ja töötaja on töölt lahkunud, siis ei ole võimalik talle töötasu hüvitist taotleda.

 

Hüvitise suurus

Kui suur on töötajale makstav töötasu hüvitis?

Töötukassa maksab töötajale hüvitist ühes kuus 60% töötaja keskmisest ühe kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot (bruto). Hüvitise summalt peetakse kinni tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse.

Tööandja on enne hüvitise taotlemist kohustatud ise maksma töötajale tasu vähemalt 200 eurot (bruto) kuu eest, mille eest ta töötajale hüvitist küsib. Töötukassa makstav hüvitis ja tööandja makstav tasu kokku tagavad täistööajaga töötajale vähemalt töötasu alammäära ehk 584 eurot.

Füüsilisest isikust ettevõtjale makstava hüvitise suurus on 584 eurot kuus.

 

Kas tööandjal on alati kohustus maksta töötajale töötasu vähemalt 200 eurot või sõltub see töötaja töötatud päevade arvust või töökoormusest selles kuus, mille eest hüvitist küsitakse?  

Tööandjal maksab kuu töötasuna alati vähemalt 200 eurot.  

 

Tööandja maksab töötasuna vähemalt 200 eurot, aga juhul kui tööandja maksab töötajale rohkem, kas siis töötukassa maksab hüvitist vähem?  

Ei. Töötukassa maksab alati 60 % töötaja keskmisest palgast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

 

Kuidas arvutatakse töötaja hüvitise suurus?

Hüvitise suurus arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal, võttes arvesse tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Arvutuse aluseks on viimase 12 kuu töötasu andmed. Keskmise töötasu leidmiseks võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasude summa, mis jagatakse üheksaga – nii saadakse ühe kalendrikuu keskmine töötasu. Töötasu hüvitise suuruseks on sellest 60 protsenti, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

 

Kuidas arvutatakse hüvitise suurus, kui töötaja on selle tööandja juures töötanud vähem kui aasta?

Kui inimene on hüvitist taotleva tööandja juures töötanud vähem kui 12 kuud, siis leitakse tema ühe kalendrikuu keskmine töötasu järgmiselt: tegelikult makstud töötasud liidetakse ning summa jagatakse töötatud kuude arvuga. Tulemuseks on ühe kalendrikuu keskmine töötasu. Töötasu hüvitise suuruseks on sellest 60 protsenti, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

 

Kuidas arvestatakse töötasu hüvitist, kui töötaja oli lapsehoolduspuhkusel  ja tuli tagasi tööle märtsis, mille eest tööandja hüvitist taotleb? 

Sel juhul võetakse arvesse tööandja poolt enne lapsehoolduspuhkust makstud tasud (viimasele kolmele kuule eelnenud üheksa kuud).  

 

Kui inimene töötab alampalgaga, siis kuidas arvutatakse tema töötasu hüvitis? 

Tööandja maksab töötajale töötasu 200 eurot. Töötukassa maksab hüvitist 60 protsenti eelnevast keskmisest töötasust. Kui 60 protsenti tema eelnevast keskmisest töötasust on väiksem kui 384 eurot, siis maksab töötukassa talle hüvitisena 384 eurot, mis  koos tööandja makstud 200-eurose töötasuga tagab töötajale alampalga 584 eurot.

 

Kui tööandjal ei ole töötajale tööd anda ja on säilitanud keskmise töötasu (TLS § 35 olukord), siis kuidas arvutakse tema töötasu hüvitis?

Kui töötaja säilitatud keskmine töötasu on näiteks 1400 eurot, siis töötukassa maksab sellest hüvitisena 60 protsenti ehk 840 eurot. Tööandja peaks  sel juhul töötasu maksma 560 eurot, et töötajal säiliks keskmine töötasu vastavalt töölepingu seaduse §ile 35.

 

Kui töötaja töötasu on osaajaga töötamise tõttu väiksem kui alampalk, siis kuidas arvutatakse tema töötasu hüvitis? 

Tööandja maksab töötajale töötasu 200 eurot. Töötukassa maksab hüvitisena ülejäänud summa kuni töötaja keskmise töötasuni, kuid mitte rohkem kui 60% töötaja keskmisest töötasust. 

 

Kas töötukassa maksab tulumaksu kogu hüvitise summalt või arvestatakse tulumaksuvaba miinimumi (500 EUR) ?   

Töötukassa peab kinni ja maksab tulumaksu kogu töötasu hüvitise summalt ega  arva maha maksuvaba tulu osa. Tulumaksuvaba miinimumi arvestab töötajale tööandja.

 

Kuidas töötasu hüvitist saanud töötajale hiljem puhkusetasu arvestatakse? Kas arvesse läheb  ka töötukassa makstud töötasu hüvitise suurus?  

Töötukassa võtab hüvitise maksmisega osaliselt üle tööandja töötasu maksmise kohustuse. Seega peaks töötukassa makstud summasid arvestama ka puhkusetasu arvestamisel. Kui tööandja on kohaldanud töölepingu seaduse § 37 ja vähendanud töötaja töötasu ning töötasu ja hüvitis kokku on väiksem kui töötaja varasem keskmine töötasu, siis töötaja puhkusetasu väheneb.

 

Hüvitise taotlemine ja välja maksmine

Kuidas käib hüvitise taotlemine ja millal töötaja raha kätte saab?

Töötasu hüvitise taotlusi saab märtsikuu eest esitada 1. aprillist kuni 30. aprillini 2021 ja aprillikuu eest 1. maist kuni 31. maini 2021 ainult e-töötukassas .

Tööandja saab hüvitise avalduse esitada kohe, kui on töötajatele töötasu välja maksnud. Töötukassa käsitleb taotlusi võimalikult kiiresti, makstes üldjuhul hüvitise välja 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Märtsikuu eest aprilli alguses taotletud hüvitised maksab töötukassa töötajatele välja aprilli esimeses pooles.

 

Kas taotlused peavad olema allkirjastatud juhatuse liikme poolt ning millised võimalused on nende esitamiseks, sh paberkandjal?  

Hüvitise avalduse saab esitada ainult e-töötukassas. Ettevõtte juhatuse liikmel on e-töötukassas võimalus volitada avaldust esitama ka B-kaardile mitte kantud isikuid.  

 

Milliseid andmeid ja dokumente peab tööandja esitama?

Avaldusele tuleb lisada või märkida:

  • tõendid käibe või tulu muutuse kohta, sh käibemaksukohustuslase puhul 2021. aasta märtsi või aprilli käibedeklaratsioon; füüsilisest isikust ettevõtja lisab 2020. aasta tuludeklaratsiooni;
  • töötajate isiku- ja kontaktandmed ning pangakontode numbrid;
  • tõendid (nt maksekorraldus) töötajatele vähemalt 200-eurose brutotöötasu väljamaksmise kohta

 

Kui töötukassa maksab 60 protsenti töötaja eelnevast keskmisest palgast (kuni 1000 eurot) pärast tööandja esitatud taotlust, siis mis alus on tööandjal maksta töötasu vaid 200 eurot? 

Tööandja teavitab töötajat, et on taotlenud töötasu hüvitist. Kui tööandja esitab taotluse kohe pärast töötasude väljamaksmist, siis ei jää palgapäeva ja töötasu hüvitise saamise päeva vahele suurt vahet. Tööandjal on ka võimalus töötasu tavapärasest varem välja maksta. 

 

Kui kaua töötasu hüvitist makstakse?

Töötasu hüvitist makstakse märtsi ja aprilli eest.

 

Kui töötajal on pangakonto teises riigis, siis kelle kanda jääb ülekandetasu? 

Välisriigi pangakontole hüvitise ülekande tasu kannab hüvitise saaja. 

 

Hüvitise tagasi maksmine

Kas tööandja maksab tagasi hüvitise ainult selle kuu eest, mil ta lõpetas töötajaga töösuhte koondamise tõttu, või kogu hüvitise saamise aja eest?

Töötukassa nõuab tööandjalt raha tagasi, kui töösuhe lõpetati koondamise tõttu kuul, mille eest hüvitist taotleti, või sellele järgneval kahel kuul. Tagasi nõutakse hüvitis ainult nende töötajate eest, kelle töösuhe koondamise tõttu üles öeldi.

Näide: Kui tööandja taotles hüvitist märtsi eest ja koondas töötajaid mais, siis nõuab töötukassa neile töötajatele märtsikuu eest makstud hüvitise tagasi.

Näide: Kui tööandja taotles hüvitist märtsi ja aprilli eest ning  tagantjärele selgub, et ta koondas töötajaid aprillis, siis tuleb tagasi maksta koondatud töötajatele märtsi ja aprilli eest saadud hüvitis.

 

Kas tööandja tagastab hüvitise ainult koondamise korral? Muudel töösuhte lõpetamise põhjustel tagasinõuet ei tule?

Tööandja peab hüvitise tagasi maksma üksnes koondamise tõttu töösuhte lõpetamisel.

 

Kas tagasinõude korral peab ettevõtte tagasi maksma alusetult saadud hüvitise summa koos tööjõumaksudega? Mis aja jooksul? 

Ettevõttelt nõutakse tagasi hüvitised koos tööjõumaksudega. Töötukassa määrab summade  tagastamiseks tähtaja, võimalik on kokku leppida tagasimaksete graafik.

Oli teile sellest lehest abi?


 

Bänner viib meie töötukassa lehele, kus saate tutvuda Töötukassa tööpakkumistega Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärispetsialistile  

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info [ä] tootukassa [dot] ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)