Kui palju ja mille alusel palgatoetust makstakse?
Palgatoetust saab taotleda nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel. Tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks või "Minu esimese töökoha" toetust taotledes vähemalt üheks aastaks - viimase kohta saate lähemalt lugeda viitelt: Minu esimene töökoht.
Toetuse suurus on 50% töötaja palgakulust (brutotasu), kuid mitte rohkem, kui 50% palgatoetuse maksmiseks sõlmitavas halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ega rohkem, kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis on 2019. aastal 540 eurot kuus. "Minu esimese töökoha" toetuse puhul mitte rohkem kui kahekordne töötasu alammäär.
Toetuse periood
Palgatoetust makstakse tähtajatu töösuhte korral 6 kuu eest inimese tööle asumisest arvates. Tähtajalise töölepingu korral makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui 6 kuu eest.
„Minu esimese töökoha“ palgatoetust makstakse 12 kuu eest inimese tööle asumisest arvates.
Vähenenud töövõimega inimeste palgatoetust makstakse 12 kuu eest. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest.
Palgatoetust makstakse Maksu- ja Tolliametile deklareeritud tasude alusel ning kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Töötaja halduslepingus määratud palgakulu hulka kuuluvad töötaja töötasu ja kõik muud töötamise eest makstud tasud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tulemustasu, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse. Töötasu hulka ei kuulu töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Palgatoetust makstakse nende kalendrikuude eest, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel on isikule välja makstud tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
