Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Kuidas endale parimad töötajad leida?

Prindi

Lisatud 18.05.2016

„Palun tehke midagi, ma olen juba mitu kuud töötajaid otsinud, kuid mitte keegi ei kandideeri!“ 

Sageli algab tööandja ja töötukassa tööandjate konsultandi vestlus just niisuguse lausega. Tallinna ja Harjumaa töötuse määr 3,5% räägib enda eest – konkurents töötajate pärast on suur. Kuid seda pigem liht- ja oskustööliste, telemarketingi ja IT-valdkonna spetsialistide osas. Keskastmejuhte, raamatupidajaid ja muid kõrgkvalifitseeritud spetsialiste on Tallinna ja Harjumaa osakonnas arvel 43% kõigist töötutest.

Tööpakkumisi analüüsides võib välja tuua mitmeid nüansse, millele tähelepanu pöörates on võimalik kandideerijate aktiivsust suurendada. Mis paremini toimib, tuleb aga ikkagi katsetamise teel välja selgitada.

  • Lakooniline tööpakkumine ilma tööandjapoolsete soodustuste ja ootusteta jääb tihti tähelepanuta. Võimalikult köitvalt tuleks kirjeldada pakutavaid soodustusi – inimesel on võimalus valida ja ta eelistab kindlasti ettevõtet, kelle motivatsioonipakett on juba tööpakkumises ära toodud. Vältida tasuks tuntud trafarette nagu „meeldiv töökeskkond“, „sõbralik seltskond“. Selle asemel tasuks kirjutada, mida meeldiv töökeskkond ja hea seltskond tähendab, näiteks: „meil on mitmeid tegevusi, mida koos teeme – käime maratonidel ja teeme ühiseid kokkamisõhtuid“, „meie kollektiivist 75% on töötanud siin üle kolme aasta“, „suvepäevad veedame koos pere ja lastega“ jms.
  • Kas palk tuleks tööpakkumises avalikustada või mitte? Mõiste „konkurentsivõimeline palk“ on subjektiivne. See, mis ühe jaoks võib olla konkurentsivõimeline, ei pruugi seda olla teise jaoks. Kui tööandja leiab, et ta pakub head palka, võiks kindlasti palganumbri välja tuua. See tõstab kandideerijate arvu ja teisalt vähendab „õnneotsijate“ huvi ehk need, kellele pakutav palk ei sobi, ei kandideeri – see on aja kokkuhoid nii tööandjale kui ka tööotsijale.
  • Tooge välja miinimumnõuded ametikohale ja andke teada, kui olete valmis inimest välja õpetama – heade töötulemusteni jõudmine võib küll sel juhul veidi rohkem aega võtta, kuid mõne aja pärast võib kasutegur olla isegi suurem.
  • Andke teada, kui olete valmis pakkuma võimalust karjäärimuutjatele – paljud inimesed katsetavad tänapäeval mitmeid ameteid ja tahavad oma tööellu vaheldusrikkust. Osad spetsialistid on väsinud kontoritööst ja tahavad teha midagi oma kätega, kuid neid „praagitakse“ tihti välja kui ülekvalifitseeritud persoone. Kui nad on ise tööandjatega ühendust võtnud, siis ilmselt on ka nende soov tõsine.
  • Tööpakkumises võiks olla kirjas julgustavaid lauseid nagu näiteks „töö on jõukohane nii naistele kui ka meestele“, „töö sobib erinevas vanuses inimestele“, „töö tegemiseks sobib nii eesti, vene kui ka inglise keele oskus“, „ootame tööle ka erivajadustega inimesi“, „pakume ka osaajaga tööd ja kodus töötamise võimalust“ jt. Sellised viited näitavad tööandja hoolivust ja valmisolekut paindlikkuseks.
  • Keeleoskuse nõue on paljudel ametikohtadel mõistetav, kuid kui töö tegemisel keeleoskust vaja ei lähe, tasub kaaluda töökoha pakkumist inimestele, kes eesti keelt ei valda. On suur tõenäosus, et saate endale pühendunud töötajad, kui nendega alguses rohkem tegeleda ja sisseelamisel toeks olla. Üldjuhul ootab positiivne kogemus ka tööandjaid, kes on valmis värbama erivajadusega inimesi, kes on tuntud oma lojaalsuse ja pikaajaliste töösuhete poolest.
  • Mida lihtsam töö, seda lihtsam ühendusevõtmise võimalus peaks olema – kui spetsialisti puhul on loomulik kandideerimine e-posti kaudu, siis vanemaealisel puhastusteenindaja või kojamehe töösooviga inimesel ei pruugi e-posti ollagi. Seega võiks tal olla võimalus helistamiseks. Ka motivatsioonikirja nõude vajalikkust tasub kaaluda, kui soovitakse värvata head oskustöölist – värbaja saab olulise info kätte ka telefoni teel, kui lisainfo saamiseks peaks vajadus tekkima.

Kui tööandjal on veebileht ja sellel tööpakkumiste rubriik, tasub see hoida ajakohasena. Seal peaks olema informatsioon, mis on nii kehtiv, kui ka aktraktiivne. Muuhulgas võiksid seal olla töötajate kommentaarid ja edulood, pildid ühistest tegemistest, videod töökeskkonnast. Sageli arvatakse, et videote tegemine on kallis, kuid Hollandi sisuturunduse ekspert Xaviera Ringeling väidab, et amatöörid saavad lihtsate vahenditega tehtud videotele miljoneid vaatamisi, samas kui suurfirmad kulutavad suuri summasid sisuturundusele ja videotele, mida aga YouTube´is ei vaadata. Seega võib toredate ideede leidmiseks ning teostamiseks pöörduda otse ka noorte poole – kasu on kindlasti mõlemapoolne.

Kahtlemata ootavad kõik tööotsijad oma kandideerimisele tagasisidet. Paraku suur osa tööandjatest tagasisidet värbamisprotsessi kohta ei anna. Paljud, kes soovivad töökohale kandideerida, panustavad selleks oma aega – viimistlevad motivatsioonikirju ja kohandavad CV-d, et välja tuua omadused, mis tööandjat huvitada võiksid jne. Kui tööandja ei vaevu nende pingutusele vastama, isegi siis, kui vastus on äraütlev, hakkab tekkima tööandjast negatiivne kuvand, mida levitatakse suust suhu ja vahel ka sotsiaalmeedias. Ning ühel hetkel võibki olla käes olukord, kus ei leidu piisavalt kandidaate ja halvemal juhul ka kliente, sest kandideerijad on teisalt tihti ka potentsiaalsed kliendid. Seega viisakas kontakt kandidaatidega tuleb igal juhul kasuks.  

 

Kristel Ainsalu
Tööandjate konsultant

 

 

Oli teile sellest lehest abi?


 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärinõustajale Bännerile klikates jõuate tööelu.ee veebilehele

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30)

logo_eures01.png