Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Mõtted seminarilt „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“

Prindi

Lisatud 17.01.2017 | Uuendatud 19.01.2017

23. novembril korraldas Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa tööandjatele seminari „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“. Seminaril tutvustati erivajadusega inimeste töötamise ja töölevõtmise võimalusi, jagati seniseid kogemusi ning osaleti  erinevaid puudeliike tutvustavates interaktiivsetes töötubades. Suure huvi tõttu toimub sarnane üritus uuesti 18.04.2017. Täpsema info avaldame peatselt töötukassa portaalis. 

Nüüd aga toimunud seminarist lähemalt. 

Päeva avasid Eesti Väitlusseltsi liikmed Karl Mattias Sepp ja Ivo Visak mõttevahetusega teemal „Erivajadusega töötaja ei ole koormaks?“ Väitlusest jäi kõlama arvamus, et ühiskonnas on levinud mõtteviis: ei ole erivajadusega inimest – ei ole probleemi ning vastutuse koormat.

Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tervitas tööandjaid ja juhtis oma ettekandes „Eesti Töötukassa - partner vähenenud töövõimega inimeste värbamisel“ tähelepanu sellele, et töötukassa teenused on abistavad meetmed, kuid need jäävad ainult kõlavateks loosungiteks, kui ei ole inimest, kellel on  soov ja tahe teha tööd ning tööandjat, kel on valmisolek seda võimalust pakkuda.   

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ütles oma sõnavõtus, et oleme jõudnud ajastusse, kus normaalsuse mõiste on muutunud. Ta selgitas, et igaühel on oma erivajadus, mõnel inimesel on see lihtsalt erilisem kui teisel ja vajab teadlikumat lähenemist. Oleme tööandjatena tihti levinud mõtteviisi kammitsates, et erivajadus tähendab liikumispiirangutega ratastooli aheldatud inimest. Tänapäeva uus normaalsus on näiteks see, et klaverivabrikus töötab absoluutse kuulmislangusega inimene klaverite häälestajana ja on hinnatud meister. Erivajadusega inimesed töötandril on edasiviiv, mitmekülgne, värvikas seltskond, kes rikastab kollektiivi ja avardab ühiskonna tunnetust ning piire.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ütles, et igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olema. Kasvõi väikese koormusega. Tamsar nentis, et Eestis on puudus töötavatest inimestest ja töövõimereform üksi seda probleemi  ei lahenda. Vähenenud töövõimega inimeste tööjõuturule kutsumine ei ole vale või mõttetu. Vastupidi, iga inimene on oluline.

Saali võlus oma ettekandega kunstnik Mella, kodanikunimega Meelis Luks, kes oma ettevõtlikkuse, pealehakkamise ning optimistliku elulaadiga on eeskujuks igaühele.

Seminari esimese osa lõpetas köitev paneeldiskussioon „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus“, milles osalesid ABB AS Elektrimasinate tehase personalijuht Piret Vink, AS Eesti Post (Omniva) personalijuht Karmeli Laugen, SOL Baltics OÜ personali- ja kvaliteedidirektor Lea Kimber-Kaarma, Kaubamaja AS sisekoolitaja Igor Grudkin ja Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Siiri Otsmann.

Diskussiooni käigus püüti erineva nurga alt vaadelda  kollektiivi kohanemist erivajadustega inimestega. Sisekoolitaja Igor Grudkin jagas Kaubamaja kogemust, kuidas meeskonda ette valmistada erivajadusega inimese tööle asumisel. Võimalikud variandid on näiteks sisseelamisprogramm, mentorlus ning regulaarsed tervise- ja tarkusepäevad, kus tõstetakse töötajate teadlikkust. Lea Kimber-Kaarma sõnul ei teadvusta tööandja sageli, et ettevõttes juba töötavad erivajadusega inimesed. Kui küsida, on tavapärane vastus, et neil selliseid töötajaid ei ole  ja neile ei oleks ka  midagi pakkuda. Tegelikult töötab nende juures aga igapäevaselt erivajadusega inimene, kes seisab hea puhtuse ja korra eest. Tõsi küll, läbi teenusepakkuja.

Piret Vink selgitas, miks töötab tootmises erivajaduse või vähenenud töövõimega inimesi väga vähe või peaaegu üldse mitte – esmatähtis on töötajate ohutus. Oma igapäevases töörutiinis märkab tööandja mitmeid piiranguid, mistõttu erivajadusega inimene tööle ei sobi, kuid tegelikkuses saaks koos spetsialistidega kaardistada töökohad ning leida koos  võimalused ja lahendused, mil viisil ja millistel töökohtadel saab erivajadusega või vähenenud töövõimega inimesi kaasata. See on koostoimimise koht, kus ettevõtjatel on võimalus teha head koostööd töötukassaga.

Seminari teise poole oli sisustasid interaktiivsed töötoad, kus sai nii teada kui ka ise  tunnetada, mida tähendab elada kuulmis-, nägemis-, liikumispuude või psüühikahäirega. Töötubasid viisid läbi tunnustatud koolitajad ja need pälvisid osalejate elava vastukaja. Pärast seminari küsisime osalenud tööandjailt ka tagasisidet, millest nähtus, et teabepäev avardas nii silmaringi kui mõtteviisi ning vajadust selliste teabepäevade järele nähakse ka tulevikus.

Ettevõtted saavad  Eesti Töötukassalt tellida tasuta nõustamist erivajadusega inimeste puuete liikide, tervisehäirete, nende mõjude ja kollektiivi kohanemise võimaluste kohta. Nõustamise  kohta saab lähemat teavet tööandjate konsultantidelt.

seminar seminar

 

 

 

 

seminar

seminar

Merle Haug
Tallinna ja Harjumaa tööandjate konsultant

 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärinõustajale Bännerile klikates jõuate tööelu.ee veebilehele

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30)

logo_eures01.png