Eesti Töötukassa kontrollib tasu saamist töötamise registrist, mistõttu lisadokumente selle kohta esitama ei pea.

Autoritasu/litsentsitasu/honoraritasu maksustamisel on kaks põhimõtet:

Töötuskindlustushüvitise maksmist töötuna arveloleku perioodil ei mõjuta muud sissetulekud, kui isik ei tööta (nt vanemahüvitis, töövõimetoetus, renditulu, hooldajatoetus jm), kuid tööle asumisel paljudes omavalitsustes (nt Tallinnas) hooldajatoetust ei maksta.

Hooldajaks määramine mõjutab tööotsingute sisu ja ulatust, kindlasti peab sellest oma töövahenduskonsultanti teavitama.

Ei, töötuna saab arvele võtta ka ilma registreeritud elukohata rahvastikuregistris. 

Töötuna registreeritud inimesed on üldjuhul ravikindlustatud alates 31. arveloleku päevast. Kui töötu saab töötuskindlustushüvitist või töötutoetust või osaleb tööharjutusel, vähemalt 80-tunnisel koolitusel või tööpraktikal, ei rakendu 30 päevast ooteperioodi. Sel juhul on ta ravikindlustatud alates päevast, kui tekib õigus saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust või alustab osalemist ühel nimetatud kolmest tööturuteenusest.

Töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse maksmise lõppemine ei mõjuta teie töötuna arvelolekut. Töötuna arveloleku lõpetamisest saate lähemalt lugeda lehelt Töötuna arveloleku lõpetamine. 

Jah, töövõimetuspensionär saab end töötuna arvele võtta, kui ta vastab muudele töötuna arvelevõtmise tingimustele. 

Töötuna arvelevõtmise avalduse ja vajalikud lisadokumendid saate esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu: arvelevõtmine. Portaali kasutamiseks tuleb ID-kaardi, Smart-ID või mobiili-IDga sisse logida. Kui olete dokumendid elektrooniliselt edastanud, peate pöörduma töötukassa konsultandi vastuvõtule. Selleks saate valida pöördumise aja endale sobivaimas töötukassa esinduses. 

Töötuna arvelolek ei ole ajaliselt piiratud. Registreeritud töötuna peate teavitama töötukassat kohe, kui asute tööle, õppima, ajateenistusse, teile määratakse ennetähtaegne vanaduspension või tuleks mõnel muul põhjusel teie töötuna arvelolek lõpetada.