Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Eesti Ekspress: Kuidas töötust saab ettevõtja

Prindi

Lisatud 25.11.2010 | Uuendatud 15.12.2010

Kaksteist Põlvamaa töötut registreerus aasta tagasi ettevõtluskoolitusele, et luua enda firma. Kuidas neil läheb?

Viis korda nädalas, hom­mikul kella üheksast õhtul kella viieni istu­sid nad koolitunnis nagu lapsed - õppisid ettevõtlust, ärieetikat, turundust ja äriplaani koosta­mist, kokku 160 tundi. Pimedas läksid, pimedas tulid.

Töötukassa maksis kinni bensiinikulud ja lõunasöögi.

Kõik kaksteist said tunnis­tuse, et on ettevõtluskoolituse edukalt läbinud. Julgemad saat­sid äriplaani koos rahataotluse­ga Töötukassale Tallinna.

Nelja töötu äriplaan ametni­kele meeldis - need said kapita­li firma loomiseks.

Nüüd on neil aasta ennast tõestada. Kui nad veavad välja ja aasta pärast on vähemalt kroon kasumit, on kõik hästi. Kui nad sellega hakkama ei saa, tuleb töötukassalt saadud toetus ta­gasi maksta.

Ã?ks kursuslastest oli eriti kange - toetust ei saanud, aga firma tegi ikka. Kuus on leid­nud endale palgatöö või teevad juhuslikke otsi, aga pole kaota­nud lootust ettevõtte jaoks toe­tust saada. Ainult üks leiab, et rahulikuma elu tagaks stabiil­ne palgatöö.

 

Lillepoe omanik Silvia: Ã?letunnitöö enda firmas ei väsita!

19 aastat oli Silvia Maidla (55) Räpina lasteaias majandusjuhataja. Koon­dati. (Töövaidluskomisjonis sai võidu, aga tagasi ei läinud.) Müüs poes lil­li, õpetas aianduskoolis lilleseadet ja oli asendaja rahvamajas, kui admi­nistraator dekreeti läks.

Tegemist oli palju, aga mitte midagi stabiilset.

"Aitab!" otsustas Silvia. "Teen ise lillepoe!"

Pani ennast töötuna kirja ja läks ettevõtluskursustele Põlvasse.

Kus siin hakati küsimusi esitama!

"Räpinas igaühel lilled aias, miks seda poodi veel vaja on?"

"Esimesel septembril viiakse õpetajale enda aia lill, aga matuselille os­tad ju ikka poest!"

"Aga üks lillepood seal juba on â?? Konsumis. Miks peaks ostja valima sinu poe?"

"Ma teen poe pool kaheksa lahti, poolteist tundi varem kui konku­rent!" "Veel?"

"Mul on odavam!" "Veel?"

"Konkurentidel on oma käekiri, minul oma. Pealegi - nemad ei tee matusepärga. Mina teen!"

Silvia esitas äriplaani, ja sai 70 000 krooni toetust. Soetas lillede jaoks külmiku, arvuti ja tarkvara, kassaaparaadi, mööbli.

14.mail, kui Silvia poeuksed lahti tegi, oli pood huvilisi täis.

Mõni tuli õnnitlema, lilleõis näpus (konkurentidelt ostetud!), ja uuris osavõtlikult, kuidas äri läheb. Naera puruks!

Käive on Silvia lillepoel keskeltläbi 20 000 kuus. Ise saab miinimum­palka - neli ja pool tuhat. Ots otsaga tuleb kokku, kasumist pole esialgu mõtet rääkida.

Pühapäeval, ainukesel puhkepäeval, paneb oma moonivärvi ?igulile hääled sisse, sõidab metsa, ja kui õhtul tagasi tuleb, on pagasiruum kuu­seoksi täis.

"Ei tea, mis seal kosmoses toimub, vahel on mitu matust päevas! Aga ma ei ole väsinud! Palgatöö väsitab hoopis rohkem!"

 

Vastse-Kuuste sepp Teet: raha ei tule siit niipea!

Vastse-Kuuste kandis Mustakurmu külas Mändmetsa talus lõõmab sepi­kojas valus ääsituli ja sepp Teet Laur (34) taob uksehingi.

Kunagi ammu, kui oli veel Nõu­kogude Liit, saadeti Teet Ahja koolist vahetusõpilasena Soome sepatööd õppima. Soomes sai Teet keskharidu­se, aga et selline paber Eestis tollal ei maksnud, õppis mõnda aega ka Põlt­samaa kokakoolis.

Aastaid tegi Teet rõõmsalt palga­tööd - firmas Sepasell. Aga siis tuli kulusid koomale tõmmata ja Teet jäi töötuks.

Läks ettevõtluskursustele, koostas äriplaani, sai Töötukassalt 70 000 - et teha omaenese sepikoda. Panna sis­se tööstusvool, keevitusaparaat, mu­retseda laatadel käimise jaoks alasi, teha kodulehekülg internetti jne.

Augustikuus oli Teet nii kaugel, et registreeris oma firma OÃ? Rawakratt. Nüüd mõtleb ja kombineerib. Ostis lintsae, mis uuest peast mak­sab terve varanduse (12 000 - 15 000). Teet sai aga vana ja näraka, millega tuleb veel vaeva näha, aga mis on odav - ainult 600 krooni!

"Palju sa ise kuus palka saad?"

"Palka!? Mis palka! Meil käib maal . elu nii, et mina teen külas kellelegi lehmaketivaia, ja saan selle eest mune ja piima vastu. Minna maal poodi piima ostma - see on absurd!"

Teet on rahul - keegi ei kamanda, keegi ei õpeta. Ainult et raha ja rikkust ilmselt niipea ei näe. See kõik võtab aega.

 

Pottsepp Raunost sai võsalõikaja

Rauno Anijalg (28) ehitas viis aastat välikööke ja kaminaid. Vahepeal käis Soomes tööl, tegi vundamente, aga siis tuli masu, firma läks pankrotti ja Rauno jäi töötuks.

Mida teha? Inimesed vuntsivad üles maa­kodusid, tahavad suvekööke ja kaminaid, häid pottseppi pole kunagi liiga palju. Pottsepaametis peaks ära elama küll.

Rauno läks kursustele, kirjutas äriplaani, endale määras palgaks 9000 krooni, kahele töömehele mõlemale 6000.

Kursused lõpetas Rauno edukalt, aga toe­tusraha ta Töötukassalt ei saanud.

"Liiga riskantne!" öeldi põhjenduseks, ja palgaraha tundus neile metsikult suur.

Rauno tegi äkilise pöörde, läks Luua­le noorendike hooldamise kursustele, ja asu­tas firma Salujärv OÃ?. Nüüd lõikavad Rauno ja tema kolm töömeest trimmerite vingudes võsa, puhastavad liinialuseid, teevad nooren­dike hooldusraiet.

"Tööd on kõvasti, ainuke mure on, kuidas bilanss rihti ajada - sellest ei saanud kursus­tel keegi aru. Ã?nneks on olemas raamatupi­dajad, keda võib palgata."

Kui Rauno võsafirma aasta aega ära te­gutseb, võib ta juba ka riigihangetes osale­da. RMK-l on pakkumisi alati,võsaraiuja töö ei lõpe iial!

 

Lasteaednik Ene: Küll ma selle poe ära teen!

Mõni aasta tagasi oli Ene Petersell (47) ametis Rasina postkontoris (algul kir­jakandja, pärast klienditeenindaja), aga siis pandi postkontor kinni.

Ene registreeris ennast Töötukassas,läks ettevõtluskoolitusele ja koostas äriplaani, et hakkab Rasinas külapoo­di pidama. (Initsiatiiv tuli Mooste valla­majast.) Kursused said edukalt lõpeta­tud, äriplaan valmis tehtud, aga siis is­tus Ene veel kord laua taha maha, võttis paberid ette ja käis plussid ja miinused põhjalikult üle.

Ene otsustas, et praegu ta rahataot­lust Töötukassale ei esita. Ajad on kitsad, inimestel raha vähe, pole lihtne teha poodi pisikeses Rasinas, kust käiakse tööl Põlvas ja Tartus.

"Praegu poodi ei tule, lükkame edasi, võtame aja maha!"

Praegu töötab Ene Rasina lasteaias (käib ka lastekasvatamise kursustel) ja tegemist on kõvasti. Tegemist oli Enel kõvasti ka siis, kui ta veel töötu oli.

Koos abikaasa Aarega sisustab Ene äsja renoveeritud majja loodusturismi koolituskeskust - et Põlvamaa lapsed oma silmaga näha saaks, missugused loomad meil metsades elavad.

Nurgas istub pontsakas karu, ilves turnib kõrgel lae all. Hunt on veel tööko­jas tegemisel, ja suur seltskond rebase ja metsseaga eesotsas ootavad, millal nad ekspositsiooni üles pannakse. Need on kõik abikaasa Aare jahitrofeed. Aare on lasknud terve hulga karusid (6) ja hunte ja ilveseid (mõlemaid 15-16).

See ei tähenda, et mees muud ei tee, kui ajab elukaid taga. Ta on põllumees, teravilja all sadu hektareid maad.

Ene võtab karul kahe käega kaela ümbert kinni. "Me oleme rõõmsameel­sed! Me ei ole sellised, et oh jumal, ei tea, mis küll saab! Küll ma selle poe siin Rasinas veel ära teen!"

 

Toru- ja teatrimees Uno: Slogan on mul lihtne - Kõik, mis torust tuleb!

Uno passib võsa vahel siga, püss kaenlas, kui talle nädalavahetusel helistada. Nagu Figaro. Täna siin, homme seal.

Ei ole Räpina kandis teist nii tuntud show-meest kui Uno Nagelmaa (48). Näitle­ja, jõuluvana, õhtujuht, peaosaline teatrietendustes, koorilaulja. Ametilt matemaa­tikaõpetaja, töötanud küll õppeasutustes, küll puidu-, küll torufirmades.

Läinud suvel otsustas püsimatu hingega mees, et tuleb teha omaenese santehnikafirma. Oli ettevõtluskursustel esimene, kes äriplaani valmis sai.

Veebruaris sai Töötukassalt 70 000 krooni (maksimumi, mida saada võib) ja töö läks lahti.

Kolmveerand aastaga on ta ehitanud katlamaju, du?iruume, kanalisatsiooni, on saunadesse ventilatsiooni teinud - Verioral, Meeksis, Võrus, Põlgastel ja Räpinas

Praegu on käive 100 000 kuus, aastakäive peaks tulema 800 000 - 900 000 kanti.

Muredest ettevõtjal puudust ei tule. Esitad arve, aga raha ei laeku. Töömehi pole kuskilt võtta. ("Ã?ks siin on, aga niipea kui kutsutakse, kaob Soome ehitama!") Raa­matupidamine käib üle mõistuse. Ã?nneks on Unol ärijuhtimist õppinud tütar, tema lööb numbrid kokku.

Detsembris tuleb Unol rohkem jõuluvana teha kui torutööd.

"Ã?kki olekski pidanud tegema hoopis showmehe-firma?"

"Aga mul ongi selline slogan: "Kõik, mis torust tuleb!""

 

Kaitseväelane Jaemaa: Kevadeks peab papp koos olema, kurgiäri läheb lahti!

Kui Meeliselt midagi küsida,vastab ta kõlava häälega: "Just nii!" Kui keset tuba seisma jääb, ajab jalad harki ja paneb käed selja peale. Ja kui helistab, ütleb tere ase­mel: "Siin Jaemaa!"

Aasta tagasi käis Veriora poiss Meelis Jaemaa (22) töötute ettevõtluskoolitusel,oli grupis kõige noorem, is­tus esimese pingis ja rääkis põskede õhetades, et tahab muretseda kartulikoorimismasina.

Entusiasmi ja pühendumisega koostas Meelis äri­plaani - kuidas varustada poode ja restorane kooritud kvaliteetse kartuliga. Aga...

"Töötukassa sulle raha ei andnud?"

"Just nii!"

"Miks?"

"Kõik vaatavad mulle otsa ja arvavad, et ma olen liiga noor! Et mis ettevõtja selline ka on!"

Meelis orienteerus kartulikasvatuselt ümber kurgikasvatusele, istutas kevadel pool hektarit kurke täis (kuus tuhat taime), ja siis võeti Meelis sügisel kaitse­väkke.

"Ega ma sellepärast asja pooleli ei jäta. Panen edasi!"

Praegu teenib Kuperjanovi jalaväepataljoni luurekompaniis. Kui õhtu käes, mõtleb kurkidele ja kasvuhoonetele ja lihvib äriplaani, mille loodab esitada Töö­tukassale veel selle aasta lõpus.

"Kevadeks on kindlasti pappi vaja! On vaja osta kilet, voolikuid, veepump, istutuspotid, kilemaja, et kurgitaimed ette kasvatada!"

Kevadised linnaload kasutab reamees Jaemaa sel­leks, et panna seemned potti idanema. Juuni algul (siis on ta juba sõjaväest lahti) istutab noored taimed mulda.

Tööjõudu ei kavatse Meelis palgata, sõpradega saab kõik tehtud. Mis see kuus tuhat kurgitaime siis ära ei ole!

 

Eesti Ekspressi koduleht

 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärinõustajale Bännerile klikates jõuate toomess.ee veebilehele

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)

logo_eures01.png