Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Meelis Paaveli kommentaar reservide teemalisele debatile

Prindi

Lisatud 20.09.2011 | Uuendatud 20.09.2011

 

Miks on Töötukassa rahapaigutuste tootlus madalam kui mujal?

 

See on huvitav müüt, et on madalam, sest Töötukassa paigutab raha täna teadlikult madala riskiga pikaajalistesse vahenditesse aga need, kellega meid võrreldakse, paigutavad lühiajalisematesse ja kõrgema riskiga vahenditesse. Piltlikult öeldes oleme seisus, kus Erki Noolt ja Barutot võrreldakse samas kategoorias. Omas kategoorias on Töötukassa tootlused olnud stabiilselt head.

 

Meie konservatiivsetest põhimõtetest lähtuv inveteerimistegevus toimub nõukogu otsuse alusel, mille koostamisse on kaasatud parimad spetsialistid.

 

Investeeringute julgemaks muutmiseks pole täna muud tarvis, kui nõukogu otsust. Kas me tahame seda? Ranged piirid on ju olnud teadlik valik. Nendest loobumine peab ka olema teadlik valik, nii et peamine küsimus on tegelikult selles, kui agressiivseks oleme valmis minema oma reservide investeerimisel, mitte selles, kelle nii öelda kätes need täna on.

 

Miks on oluline, et Töötukassa reserve haldaks Töötukassa?

 

Ka meie arvates on Rahandusministeeriumis tööl väga tugevad spetsialistid ning rahandusminister on samuti kogenud ja usaldusväärne poliitik. Meil on alati olnud hea koostöö. Viimaste nädalate arutelud on jätnud aga kuidagi mulje, et tegemist on Töötukassa ja Rahandusministeeriumi vahelise võidujooksuga, kes saab rohkem raha. Ma arvan, et selline küsimuseasetus pole ei Rahandusministeeriumi ega meie soov olnud.

 

Samal ajal on pisut tahaplaanile jäänud peamised põhjused, miks Töötukassa kunagi iseseisva reserviga loodi. Esiteks tegemist on Eesti töötajate ja tööandjate kindlustusrahaga, mis on sihtotstarbeline ning mille kasutamine millekski muuks on täiesti põhimõtteline probleem. Nagu näiteks kohustusliku liikluskindlustuse reservi kasutamine millekski muuks. See pole maksuraha, see on inimestelt teatud lubadusega kokku kogutud raha.

 

Teiseks - süsteemses mõttes on samuti usalduse küsimus see, kui riiklikud reservid ei ole kõik nii öelda ühes korvis koos. Ehk siis täna on olemas teatud tasakaal eri riskide vahel.

 

Kolmandaks - tegelikult ei ole meil otseselt midagi selle vastu, kui Riigikassa aitab meie reserve paigutada. Terav ja oluline küsimus on ikkagi see, kas neid reserve kasutatakse jooksvate riigi kulude katteks. Meie analüüs näitab, et arvestades hiljutist masu-kogemust, ei ole riigil eriti odav kriisiajal töötutele kaitseks raha leida ning asi võib lõppeda kas väga suurte kulutustega või siis sellega, et töötajad peavad senisest veel suuremat maksemäära kannatama. Või jäävad kindlustatud keerulisse olukorda, kus nad on üldse ilma kaitseta.

 

Miks ei võiks Töötukassa riigile raha laenata?

 

Esiteks on seaduses otsesõnu öeldud, et me ei tohi laenu anda, samas on tõesti teoreetiline võimalus, et kui riik emiteerib võlakirju, siis me saame neid osta. Viimane on iseenesest muidugi seaduse mõttega küllalt piiripealne ümberkäimine, kuid jah, võimalik. Ma vaatan praegu masu-aegseid graafikuid, kust on näha ka raha hind. Paraku on nii, et kui riik emiteerib täna võlakirjad ning peab need ennetähtaegselt tagasi ostma, kui midagi hullu juhtub, siis tõenäoliselt on just sellel hetkel mujalt hangitava raha hind riigi jaoks nii kallis, et raske on näha siinkohal võitu.

 

Kui mäletame, siis masu sügavaimas punktis juhtus korraga kolm asja - raha läks kalliks, töötuid tuli palju juurde ning valitsus oli sunnitud ennetama töötuskindlustuse reservi tühjenemist töötuskindlustusmakse määra tõstmisega rohkem kui neli korda. See näitab selgelt, kui oluline on hoida teatud reservid likviidsed ja kindlates piirides, et tagada sõltumatu kindlustunne.

 


Kuid riik hoiaks üldjoontes kulusid kokku, kui võlakirjade intresse makstaks Eestisse ehk Töötukassale?

 

Ã?hest otsast hoiaks, kuid küsimust tuleks vaadata tervikuna. Näiteks jääksid samal ajal riiki intressid tulemata välismaale investeeritavatest vahenditest, nii et kui kõiki faktoreid makrotasandil koos vaadata, on tulemuseks heal juhul umbes sama seis, mis täna on, kuid kriisistsenaariumi puhul võib juhtuda ka see, et seis hoopis halveneb.

 

Nii või teisiti jutud sellest, kuidas riigikassa haldab meie vahendeid tasuta ja maksab meile rohkem intressitulu kui senised haldajad ei tundu mulle usaldusväärsed. 

 

 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärinõustajale Bännerile klikates jõuate toomess.ee veebilehele

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)

logo_eures01.png