Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Meie Maa: Töötuks jäämine võib viia eluunistuse täitumiseni

Prindi

Lisatud 17.02.2010 | Uuendatud 06.05.2010

Praegu tööta Kaali kandi mees Reinis Pihl ja põline kuressaarlanna Riine Sooäär tõdevad justkui ühest suust, et töötuks jäämine avas neile võimaluse realiseerida oma vaat et elu suurim unistus.

Reinis ja Riine on ehe näide neist maakonna töötutest, kel õnnestunud Eesti töötukassa Saaremaa osakonna kaudu osaleda neli kuud kestval tööpraktikal. Seda ühes tööpraktikat võimaldavas ettevõttes, Kuressaares asuvas MTÃ?s Saaremaa kunstistuudio.

Kaalist pärit Reinisel oli enne töötuks jäämist seljataga ametikogemus puidutöö alal FIE-na, suveniiride valmistajana ja trükkalina trükikojas. Kuressaare ametikooli kahekordse vilistlasena on mehel tagataskust ette näidata ka 1980. aastal saadud traktoristi ning 2009.â??2010. aastal omandatud mööblirestauraatori kutsetunnistus.

Reinist on läbi aegade motiveerinud tegevused ja nendest saadav tulem, mis massist eristuvad. â??Mulle ei meeldi valmistada pannilabidaid ja kuumaaluseid, mille all turuletid niigi lookas. Olen ikka selliseid põnevaid, huvitavaid ja teistsuguseid asju teha tahtnud,â? tõi mees siinkohal näite.

Töötuks jäädes sai Reinis inspiratsiooni erakunstikooli tööpraktikale minemiseks aga vanast ajakirjast. â??Nägin selles pilti kapist, millel olid vitraa?uksed ja mul tekkis endal ka soov sarnane valmistada. Praegu ongi mul uus tammepuust puhvetkapp käsil ning idee on teha sellele ülemine osa klaasvitraa?ist.â?

 

Reinis Pihl: maale on vaja käsitöökeskusi

Tööpraktikaga on Reinis tänaseks poole peal. Selle ajaga on tema käte vahel sündinud hulk ingli- ja lillemotiiviga aknavitraa?e ning küünlaaluseid. Käsil on põhitöö â?? vitraa?äärega peeglikompositsioon â?? ning ajaliselt loodab mees valmis jõuda veel vitraa?tehnikas laua- ja laelambi.

Reinise sõnul polnud ta enne erakunstikooli sattumist klaasilõikusega tegelenud ega teadnudki, et tal on selline oskus looduselt kingiks saadud. Käeline tegevus on Reinisele omane aga koolipoisipõlvest. â??Kunstiõpetus oli mul koolis ikka viis. Mul ema ju kunstiõpetaja,â? muigas Reinis ja lisas, et kunstipisiku arvab ta pärinud olevat kiviraidurist vanaisalt, kes oli muuseas ka osav õllenõude valmistaja.

Aeg tööpraktikal on Reinise hinnangul olnud huvitavam, kui ta oskas ette kujutada ning seal õpitut plaanib ta kindlasti ka edaspidi rakendada.
Töökoha kaotanud saatusekaaslasi julgustas Reinis mitte nina norus koju jääma, vaid avatud silmadega ringi vaatama. â??Kui inimene ise tahab, leiab ta igal pool tööd,â? innustas kuldsete kätega mees, kes ideaalis näeb maakonnakeskustes n-ö käsitöökodasid, kus näputööoskustega töötud saaksid koos käia ning oma oskusi praktiseerida.

 

Riine Sooäär: kunst on mulle hingelähedane

Reinis Pihla praktikakaaslane, põline saarlanna ja Kuressaare gümnaasiumi vilistlane Riine Sooäär omab töökogemust lillepoe floristina ning hotelliteenindajana. Kunst on naisele hingelähedane olnud aga ajast, mil ta end mäletab. â??Mul kohe on sisemine vajadus midagi käte vahel teha,â? tunnistas Riine kindlalt ja lisas, et tahtis juba gümnaasiumi lõpetamise järel alustada keraamikaõpinguid, ent ei saanud kunstikooli sisse.

Saaremaa kunststuudios on Riine erinevatel kursustel osalenud varasematelgi aastatel, mistõttu teadis töötuks jäädeski sinnapoole tööpraktikat vaadata.
Neli kuud kestnud praktika jooksul valmis Riine ideedest ja oskustest hulk vormitöid, väikesi nipsasju, tasse, ehteid, kanne, ka mõned klaasi- ja vitraa?itööd.

Keraamika kõrval on loomingust tulvil Riine lemmikala maalimine, ent keraamika kaalub tema sõnul kõik kordades üle. â??Keraamika on minu jaoks emotsionaalne tegevus, ma näen oma peas juba ette, mis lihtsast savitükist tuleb. Ideid on mul alati rohkem, kui ma teha jõuan, samas mõtlen alati, mis selle esemega, mida tegema hakkan, pärast teha saab.â?

Osalemist töötuna tööpraktikal hindab Riine kõrgelt ning soovitab sellest võimalusest haarata kõigil, kel soovi ja tahet end taas jalule saada, arendada ning ametisse pääseda.

Tööpraktikat peab Riine enda jaoks ühtlasi ka sillaks, mis viinud ta sammu võrra lähemale oma suure unistuse täitumisele â?? tegeleda iga päev keraamikaga. â??Ja ehk õnnestub kunagi keraamikat ka edasi õppima minna,â? oli Riine lootusrikas.


KOMMENTAAR

Tööandja, tööpraktika juhendaja, MTÃ? Saaremaa kunstistuudio direktriss ANNE TOOTMAA:

Neli kuud, sealhulgas kaheksa tundi päevas kestev praktika on ajaliselt piisav, et praktikant jõuab töökohal üht-teist ka valmis saada. Meie praktikandid, vitraa?i õppiv Reinis Pihl ja keraamikat studeerinud Riine Sooäär, on siinkohal ideaalsed näited. Nad ise on olnud väljaõppest väga huvitatud ning seetõttu ka palju jõudnud.

Praktikal valminud töödest saab praktikant ühe osa endale, teine jääb kunstikoolile materjali kompensatsiooniks, mis omakorda läheb kas müügiks või kingiks.

Erakunstikoolis väga palju tööpraktikat ei sooritata, kuna siin kasutusel olev materjal on väga kallis.

Enne praktikale tulekut vestleme inimesega, et teada saada tema eesmärgid ja edasised plaanid. Igati toetame neid töötuid, kes näevad, et saavad edaspidi oma oskusi ka reaalselt rakendada.

Reinise ja Riinega loodame edaspidist koostöö jätkumist. Nad on väga andekad ja saavad ise pärast praktika lõppemist hakkama. Reinist kõrvalt jälgides ja oma tööpagasi juures julgen öelda, et ma ei ole veel näinud nii täpse ja puhta käega ning tehniliselt tugevat meest. Riinest ma üldse ei räägigi, ta on väga tubli. Riine võiks juba kohe täna endale põletusahju soetada ning keraamikaäri avada.

 

Eesti töötukassa Saaremaa osakonna teenusekonsultant VIIVE TORN:

Tööpraktika teenuse eesmärk on võimaldada töötutel, lähtuvalt nende töösoovist, saada tööks vajalikke teadmisi ja oskusi praktilise töökogemuse kaudu töökohal. Tööturukoolitus on mõeldud töölesaamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks, erialaseks täiendamiseks või uue ameti õppimiseks kursusel.

Tööpraktika kestus on kuni neli kuud (sõltub ameti keerukusest). Praktikal makstakse töötule stipendiumi ja sõidutoetust ning tööandjale juhendamistasu. Tööandja määrab praktika läbiviimiseks juhendaja. Tööpraktika eeldab vabal ametikohal oskuste õppimist ja parimal juhul lõpeb töölerakendumisega.

Tööpraktikateenust kasutavad tööandjad meelsasti. 2010. aastal on lepinguid sõlmitud 30 ja neid lisandub iga päev. Töölerakendumise protsent pärast tööpraktikat on hea.

 

Töötuks jäämine võib viia eluunistuse täitumiseni

 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärinõustajale Bännerile klikates jõuate ajutiste töökohtade keskkonda.

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)