Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Pärnu Postimees: Raske aeg annab väikeäri loojatele hea kooli

Prindi

Lisatud 27.02.2010 | Uuendatud 06.05.2010

Kitsastes majandusoludes oma äri alustanud inimesi iseloomustavad leidlikkus ja kokkuhoidlikkus. Selgub, et nad toetuvad pigem enda teadmistele-oskustele ning pere ja tuttavate jõule kui näiteks panga abile ning ratsa rikkaks saamisest ei unista.

Aivar Laud kolis perega Pärnusse kaks aastat tagasi. Siin on ta lõpetanud omaaegse Pärnu majanduskooli teise lennugi. "Viljandi jäi väikseks. Olin ettevõtja ning pidasin plaani asuda arendama üht Pärnumaa puhkekeskust," räägib 35aastane mees ja kahe lapse isa. "Ã?nneks see ettevõtmine ei käivitunud." Abikaasa leidis töö, kuid Aivar oli aasta otsa tööta. Mees usub, et see andis talle õpetust mitmes mõttes: oli aega mõelda. Läinud kevadel registreeris ta end töötuks.

Oskab kõiki töid

Et Aivar oli Viljandis viis aastat töötanud polüesterpatju-tekke tootvas firmas, pidades ameteid tootmisjuhist müügijuhini, tekkis tal uus mõte. Nimelt: Eestis jagub küll polüesterpatjade tootjaid, aga sulepatjade valmistajatest pole kuulda. Hiljem selgus, et väiketegijaid siiski leidub.

Ã?riplaani kirjutamisel tuli nüüd kasuks Viljandi perioodil õpitu. Oma firma Perona Bedding Ã?Ã? registreeris Aivar Laud oktoobris, kui sai töötukassast vastuse, et tema äriplaani toetatakse. "Otsisin rendiruumid ja tellisin Hiinast esimese koguse kolmes kvaliteedis pardisulgi," räägib ettevõtja. Ettevõtte alustamise toetuse eest ostis Aivar tööstuslikud õmblusmasinad (kasutatud masinad olid soodsamad) ja valmistas esimesed padja-näidised, mida kohe edasimüüjatele pakkuma asus.

Praegu on mehel taskus esimene koostööleping. "Olen õnnelik. Jaanuaris olin Saksamaal ko-dutekstiilimessil ja sealt sain Euroopa suletarnijate kontaktid," avaldab vastne ettevõtja. Padi maksab 150-450 krooni ja hind sõltub sellest, kui palju on pehmes sisus puhtaid udusulgi.

Aivari äriplaanieelis on see, et tal ei tule suurt firmat ülal pidada. Ã?ksi teeb ta raamatupidamise, õmbleb padjad, on tootmis- ja müügijuht ning koristaja. Kõike peab ise oskama, et nahka üle kõrvade ei tõmmataks. Kontorimööbel ei pea olema tuliuus ning nõu-jõuga aitavad sõbrad-tuttavad. Pangalaenu pole Aivar võtnud ja kasumilootuste suhtes seisab kahe jalaga maa peal. "Aus peab olema enda vastu. Tulu pole mõtet laest arvestada. Tahaksin teha koostööd Eesti poekettidega: Eesti tootjalt Eesti tarbijale. Me peaksime koos sellest kriisist ju välja tulema," usub mees.

Ilu ja lilled käsikäes

Jaanika Nessler töötas neli aastat riigikaitsesektoris, kust ta 2004. aastal koondati. Aasta hiljem lapsepuhkusele jäädes andis naine järele oma ammusele huvile ja õppis M. I. massaa?ikoolis massööriks. Proovides mitu korda kätt sugulaste ja tuttavate peal, andis see otsusekindluse hakata pakkuma massaa?iteenust.

Sealt tekkis ka idee koostada äriplaan. Terje on Jaanika lapse-põlvesõbranna ja ühtlasi juuksur, kellega koos tehti teoks mõte luua oma ilusalong ja ühtlasi ka endile töökohad.

Pärnu Riia maantee 199 Lillekeskusel teisel korrusel olid kenad ruumid. Lilled ja ilumaailm sobivad kokku. Kui pakkuda terviktee-nust, saaksid abiellujad samast majast nii soengud, kimbud, autokaunistused, soovi korral pulmamajaks sobiva talugi, mis mahutab kuni 700 inimest, peale selle ka toitlustuse.

Kevadel vormistas Jaanika end töötuks, septembris läbis ärijuhtimise etteval-mistuskoolituse. Osaühingu nimi ZeigNess on ühend sõbrannade perenimedest. Ruumid kujundasid ilukeskusele sobivaks nad ise ja ehitustöödes abistasid abikaasad ja sugulased.

Kõike peab ise oskama, et nahka üle kõrvade ei tõmmataks, ütleb Aivar Laud. Nii ei tule tal ka suurt firmat ülal pidada.

Ilusalong näeb välja hubane-kodune, mis oli ka eesmärk. Need on äriplaani võtmesõnadki. Klient saab alati tasuta kohvi-teed. Glamuurseim ese on aga punane juuksuritool, kus teenindatakse klienti, kes soovib juuksuriteenust kohe, aega varem kirja panemata. "Laenu võtmata on meil soov hakkama saada omal jõul," üdeb Jaanika. Kliente on juba praegu jätkunud igaks päevaks. Tööd saab salongis kuni 11 töötajat, praegu on ametis kuus iluteenindajat. Neist neli on töötukassa praktikandid, kes hiljem saavad salongi tööle jääda. "Raske aeg on hea alustamiseks, saab hea treeningu, kuidas pinnale jääda," lausub Jaanika lõpetuseks.

Tark õpib ja säästab

Kinnisvaramaakler Margus Laidna on teinud müügitööd 18 aastat, sellest 14 aastat maaklerina. Juunis koondas R.A. Kinnisvarad panga nõudel kõik maaklerid, teiste seas Marguse. "Ettevõtte juhi hinnangul olin läbi aastate selle firma kõige edukam maakler, ometi tuli minulgi ühel päeval end töötuks vormistada," räägib Margus, kel peres kaks last toita ning kodulaen ja autoliising tasuda. Septembris tuli ostuhuvi langemise tõttu sulgeda perekonna teine äriettevõtmine - Pärnus stiilirõivastega kaubelnud pood Lunapolis.

Vaatamata sellele on Margus optimistlik, mees kavatseb säästude abil raskeima aja üle elada. Kui enesekindlus korraks kõikuma lõi, otsis ta nõu sõpradelt-trennikaaslastelt. "Küsisin neilt, et öelge, kas võiksin mingit muud ametit pidada. Nemad vastasid, et ei, olen maakleritööks loodud. Siis sain kindlust, et jätkan omal käel," meenutab ta.

Müügitöö on Margusele alati meeldinud: uudsed olukorrad, liikumine, rutiinivabadus, võimalus kohtuda inimestega ja lahendada probleeme. Abikaasa aitas Margusel valmistada kodulehe ja eelmine tööandja andis kaasa kliendid koos müügiobjektidega. "Hakkasin tegutsema, et mitte masendusse vajuda. Mind on kutsutud teistesse firmadesse, aga ma ei tahtnud jälle peremeestele teenima hakata. Kui masu läbi saab, palkan ise maaklerid ja koolitan välja," on mees kindel.

Margus on veendunud, et saab hakkama. Ta on osalenud aastaid oma kulul parimatel Eesti müügikoolitustel. Margus ei jaga veendumust, et kohe-kohe hakkab turg tõusma. "Ometi on inimestel tekkinud kindlustunne, et majanduses halvemaks enam minna ei saa, ning see annab julguse kinnisvara osta. Kui eelmisel aastal toimis ainult üüriturg, siis nüüd on hakatud mõistliku hinnaga kinnisvara ostma," annab maakler hüva nõu.

Talvine vaimne keskus

Tiina Liimandi on Pärnus Karusselli 23 asuva Remerani puhkemaja perenaine, kes oma majutusasutuse avas kolme aasta eest.

See mahutab kümme inimest. "Olin varem siinsamas üle tee puhkemajas palgatööline ja see viis mind mõttele, et võiks isegi sellise rajada. Majutusettevõtetel olid just hiilgeaastad," meenutab naine. Hoonekompleksi - sauna, kaminasaali ja elumaja ehitas oma kätega Tiina abikaasa ning äris löövad kaasa noormeesteks sirgunud perepojadki.

Majanduse jahenedes sai selgeks, et turistide vooluga saab arvestada rannahooajal. Ent elu viis Tiina ootamatult kokku ingliterapeut Crystal Raga, kes juhatas puhkemajas ingliseminari. "Mul tekkis välkidee, et miks mitte jätkata kohtumisi, kuhu võiksid koguneda sarnaste mõtetega inimesed," räägib Tiina.

2007. aasta sügisest on Remerani puhkemaja kaminasaalis korraldatud filmilektooriume, kohtutud põnevate eneseabipraktikutega, tutvutud auratransformatsiooni, kristalliteraapia, gongiteraapia, meditatsiooni, reiki ja muude holistiliste tervendusmeetoditega. Puhkemaja kaminasaal mahutab 20 inimest.

Info Remerani puhkemaja üritustest levis kaks talve suust suhu, tuttavalt tuttavale.

Et tekkis vajadus oma infokanali järele, lõi Tiina mõttekaaslastega kohalikku eneseabiteemalist infot vahendava kodulehe www. kohalolu.com, kus väljas teemaõhtute ning loengute ajad, samuti artiklid ja blogid. Kodulehel tutvustavad end tasuta eri tegijad.

Väga pikalt ette Tiina üritusi e kavanda. "Inimestel on vaja sel segasel ajal tuge. Mulle on alat toeks pere ja kolm märksõna, mis aitavad elu mõtestada: suhtumine, huumor ja tasakaal. On tee masid, mida ei saa arutada pere või töökaaslastega. Hea on leide uusi mõttekaaslasi. Vaimne keskus on eelkõige suhtlemiskoht," lausub ta.

Puhkemaja perenaisena on Tiinal häid ideid, kuidas suvemajja senisest rohkem turisti tuua. Talvel aga leiavad Remerani ukse üles kohalikud. Kui puhkemaja värava kohal seisaks üks tarkusesõna, kõlaks see Tiinal nii "Sa saad seda, mida annad."

Julge algus

Maike Lootus on noor naine kes õppinud õmblemist ja tööta nud teenindajana hotellides-restoranides.

Kolm aastat elektroonikatööstuse masinaoperaatorina mikroskoopilist istuvas asendis tööd andis teadmise: selline asi pole temale.

Pärast lapsepuhkust tööl naastes selgus, et käsil on koondamine. Maikele pakuti küll võimalust jätkata osalise tööajaga, aga see ei sobinud.

Töötuna töötukassas kirjas pääses Maike ettevõtluskoolitusele. "Pelgasin, et kogunevad õnnetud inimesed, aga oli vastupidi supertoredad ja -lahedad. Elame tänini üksteisele kaasa," kiidab ta.

Maike äriidee sündis tänu poegadele. Paikuse valla abil rajas pere maja ette oma elurajooni lastele jalgpalliväljaku ja poja sünnipäeval tekkis mõte poisil pärast tulist mängu tünnisauna saata. Selgus, et tünnisauna laenutamine transpordiga Tallinnas või Tartust maksab üle 3000 kraeni.

Kohaliku saunalaenutuskeskuse äriplaan pidas vett ja Maike sai ettevõtluse alustamise toetus Selle eest soetas ta kolm tünnisauna. Igaühesse neist mahu kolm kuni kuus inimest, kütmine võtab kolm tundi ning sauna on võimalik tellida ööpäevaks koheletoomise-viimisega. See läheks maksma 1200 krooni.

Laenutus alustas tegevus veebruaris ja peatselt valmib kodulehtki, seni saab laenutajaga kontakti telefonil 5663 3522.

"Gerli Mets, Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja:

"Mullu sai ettevõtluse alustamise toetust Pärnumaal 44 töötuna arvel olevat inimest ning loodi ligi 100 uut töökohta. Sel aastal on 20 töötut avaldanud soovi luua oma ettevõte. Rõõm on tõdeda, et töötud, kes on alustanud töötukassa toel oma ettevõtlusega, on leidnud hiljem taas tee meie poole eesmärgiga saada töötajaid oma loodud firmadesse."

Pärnu Postimees

 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärinõustajale Bännerile klikates jõuate ajutiste töökohtade keskkonda.

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)