Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde Liigu vaegnägijate bloki juurde

Valgamaalane: Ettevõtlusega alustamine nõuab teadmisi, julgust ja usku enesesse

Prindi

Lisatud 04.03.2010 | Uuendatud 11.03.2010

Ettevõtlusega alustamine on üks võimalus töötustaatusest välja tulla. Töötukassa toetusega oma ettevõtmisi alustanud Pille Tiirak ja Kaili Haggi julgustavad teisigi oma unistusi ellu viima.

Töötute arv aina suureneb ja näitaja pidurdumise ilminguid ei paista veel kusagil. Statistikaameti tööjõu-uuringutest tuleb välja asjaolu, et mullu olid pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute ehk tööotsingutest loobunute hulgas aga oli neid ainult viiendik. Seega loobuvad eestlased otsingutest kergekäelisemalt.

Ettevõtlusega alustamine on üks võimalus sellest nõiaringist väljuda. See aga nõuab tihtipeale suurt eneseületamist.
Töötukassa tuleb appi

Appi tuleb töötukassa, kes võimaldab töötul saada koolitust ettevõtluse alal. Vaja on aga ka algkapitali. Siingi tuleb töötukassa appi: selle kaudu saab taotleda ettevõtte alustamise toetust, mille maksimumsumma hetkel 70 000 krooni.

Toetuse saamiseks on vaja esitada äriplaan. Selle koostamisel saab vajadusel abi Valgamaa Arenguagentuurist. Samuti saab alustav ettevõtja sealt tasuta nõu muudelgi aladel.

Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavase tähelepanekute kohaselt on töötud sellel aastal varasemast veidi aktiivsemalt toetust taotlema hakanud.

«2009. aastal sai ettevõtluse alustamise toetust 21 inimest, tänavu esimestel kuudel on seda eraldatud juba kaheksale,» selgitas ta. Metsavas lisas, et tihti jääb ettevõtlusega alustajal puudu julgusest ennast proovile panna, mõnikord ka teadmistest.

«Kellel on hea idee ja läbi mõeldud ning põhjendatud äriplaan, sellel tasuks kindlasti meilt toetust taotleda,» julgustas Metsavas.
 

Juuksur otsust ei kahetse

Valga maakonna Laatre alevikust pärit Kaili Haggi alustas töötukassa eraldatud toetusega ettevõtlust 2008. aasta detsembris. Varem oli ta pidanud baaridaami ja kassapidaja ametit ning ka põllul tööd teinud. Tartu kutsehariduskeskuses omandas ta juuksuriameti.

Ettevõtlusega utsitas teda tegelema hakkama keskkooliaegne majandusõpetuse õpetaja Marek Mekk. «Ã?riplaani tegemisega sain ise hakkama, veidi nõu küsisin nii areguagentuurist kui ka tuttavatelt, kes ise probleemiga kokku puutunud,» rääkis Haggi.

Nüüd on Haggi Valgas juuksurina töötanud juba üle aasta ning ülimalt rahul, et niisuguse otsuse vastu võttis. «Minul natuke ka vedas, sest sain ruumid koos sisustusega esimesel aastal tasuta rendile ning saadud toetuse eest soetasin kõik vajalikud töövahendid,» selgitas ta.

Selleks, et konkurentsis püsida, on juuksur pidanud tegema pikki tööpäevi ning hoidma ka hindu esialgu konkurentidest veidi madalamal. «Selle tulemusena on mul välja kujunenud juba oma püsikliendid ja tööpuuduse üle ka kurta ei saa,» väitis Haggi.

Veel rõhutas ta, et kuna noorte hulgas on töötus väga suur, siis kõik, kes vähegi tunnevad, et vajavad uusi väljakutseid, peaksid ettevõtlusega proovima.
 

Tõrvalanna viis ellu unistuse

Elupõline tõrvalanna Pille Tiirak, kes varem olnud klienditeenindaja, sekretär-asjaajaja, lillepoe müüja ja müügiesindaja mõnes ettevõttes, tõdes kolmanda lapsega kodus olles, et vaatamata võimust võtnud masule on õige aeg alustada ettevõtlusega valdkonnas, mis talle südamelähedane.

Armastuse lillede vastu on naine pärinud oma emalt ja seetõttu oli ainuvõimalik otsus hakata tegelema ettevõtlusega just selles valdkonnas. Ta meenutas, et nii mõnigi tema tutvusringkonnast oli arvamusel, et masu ajal ning väikelinnas, kus on juba kolm lillekauplust, on ettevõtlusega alustamine täielik hullumeelsus.

«Sain toetust oma mõttele nii töötukassast kui ka arenguagentuurist. Unistus täitus ja 1. oktoobril eelmisel aastal avasin rendipinnal oma kingituste- ja lillepoe,» selgitas rõõmsameelne Tiirak.

Kuna tööd on piisavalt ja kaupluse lahtiolekuajad pikad, on Tiirak töötukassa kaudu tööpraktikale võtnud ka Epp Ainla, kellest loodab saada tubli abilise. Ta arvas, et oma unistuse oleks ta arvatavasti kunagi ellu viinud ka töötukassa toetuseta, kuid kindlasti on see töötule ettevõtluse alustamiseks parim, kiireim ja lihtsaim lahendus.

«Ã?kski algus pole kerge. Julgustan kõiki unistusi ellu viima ja mitte häbenema nõu ega abi küsimast. Saadav rahulolu kaalub üles kogu nähtud vaeva,» võttis ta kokku oma kogemuse.
 

Kasutama peab kõiki võimalusi

Kõik inimesed ei taha ega suudagi ettevõtlusega tegelema hakata. Merike Metsavase sõnul esitatakse töötukassale tihti äriplaane, mis läbi mõtlemata ja suure riskiga ega saa seetõttu heakskiitu.

Töötukassal on võimalus suunata töötuid kuni neljaks kuuks tööpraktikale, et inimene saaks praktilise töökogemuse ning omandaks oskused. Neid saab tööle suunata ka palgatoetusega: töötukassa maksab tööandjale, kes rakendab töötu, 50 protsenti töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui kehtiv töötasu alammäär.

Töötukassa Valga osakond suunas jaanuaris palgatoetusega tööle üheksa, tööpraktikale kümme ja koolitusele 46 inimest.

 

Bännerile klikates jõuate Tripodi kutsetesti tegemise lehele Bännerile klõpsates jõuate tööta ja õpi veebilehele Bännerile klõpsates jõuate Minukarjäär veebilehele Bänner viib veebivormile, kus saate esitada küsimuse töötukassa karjäärinõustajale Bännerile klikates jõuate toomess.ee veebilehele

 

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30)

logo_eures01.png